sayings

227. NG’WANA AGAKULAGA GUTI UMO ALELELILWE

Imbuki ya kahayile kenako ilolile kalelelwe ka ng’wana na kakulile kakwe. Uneji ulu unanga ung’wana ng’wunuyo nhungwa ja wiza, agukula najo, na agub’iza munhu o wiza umukikalile kakwe. Aliyo lulu, uneji ng’wunuyo ulu unanga ung’wana nhungwa ja bhubhi, agukula najo umuwikaji bhokwe. Gashinaga lulu guligong’hana igiki ung’wana agakulaga guti umo alelelilwe.

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kubhanhu abho bhagadililaga chiza ugubhinha ubhulangwa ubhogubhiza na nhungwa ja wiza, abhanhu bhab’o, haho bhatali bhadoo. Abhanhu bhenabho bhalinabhukamu ubho gwikala na nhungwa jinijo ijawiza umuwikaji bhobho. Gubhitila wikaji bho nhungwa jinijo ijawiza, abhanhu bhabho bhagandyaga gupandika bhulangwa bho gwikala na mholele na bhichabho, haho bhatali bhadoo.

Akahayile kenako kalanga bhanhu higulya ya gubhalela chiza, abhanhu bhabho, gwandija haho bhatali bhadoo mpaga bhugab’iza bhanhu bhatale. Abhanhu bhabho bhenabho, bhagukula bhilangile isolobho ya gwikala na nhungwa jinijo ijawiza, kunguno ung’wana agakulaga guti umo alelelilwe.

Mithali 22:6.

Kuka 2:52.

KISWAHILI: MTOTO UMLEAVYO NDIVYO AKUAVYO

Chanzo cha msemo huo huangalia kulelewa kwa mtoto na kukua kwake. Mlezi akimfundisha mtoto tabia njema, atakua nayo na atakuwa mtu mwenye upendo kwa wenzake, maishani mwake. Lakini kama mlezi akimfundisha mtoto huyo tabia mbaya, vile vile atakuwa nayo maishani mwake. Hatakuwa na upendo wa kuishi kwa amani na wenzake. Kumbe  basi, ni kweli kwamba, mtoto umleavyo ndivyo akuavyo.

Msemo huo hulinganishwa kwa watu wale wafuatiliao vizuri katika kuwapatia watu wao malezi ya kuwa na tabia njema toka utotoni mwao hadi kufikia umri wa kuweza kujitegemea, maishani mwao. Kupitia  maisha hayo, watu wao huanza kupata malezi hayo ya kuishi katika tabia hiyo njema, kuanzia utotoni mwao. Msemo huo hufundisha watu juu ya kuwalea vyema watu wao kuanzia

utotoni mwao hadi pale watakapofikia umri wa kujitegemea wenyewe maishani mwao. Watu hao watakuwa wamejifunza faida za kuishi maisha yenye tabia njema, kwa sababu mtoto alelewavyo ndivyo akuavyo.

Mithali 22:6.

Luka 2:52.

motherhood

ENGLISH: HOW YOU NURTURE A CHILD IS HOW HE/SHE GROWS TO BECOME

The above saying focuses on the relationship between the nature of a child’s upbringing and his/her mannerisms or character. For instance, if the care giver cultivates good character in the child, he/she grows to become a loving person in life.

But if the child is taught bad behavior, it will certainly manifest itself in his/her future life. This means the fellow may not co-exist peacefully with other people in life because he/she will be deficient of love. Thus the truism, ‘How you nurture a child is how he/she grows to become.’

The saying is comparable to people who are keen on giving their offspring a good moral upbringing right from childhood. As a result of this consistency, the young people grow into well-mannered, responsible adults in life.

This saying teaches people on the virtue of instilling good morals in children right from their infancy stage. This is a guarantee of desirable character in the person’s adulthood. ‘How you nurture a child is how he/she grows to become.’

Proverbs 22: 6.

Luke 2:52.

226. ABHANHU BHAKWILE, IJILIWA JIGEHE

Imbuki ya kahayile kenako ilolile bhanhu na jiliwa. Abhanhu hab’o b’agatumamaga imilimo hunabhajipandika ijiliwa jinijo, ijagulya abhoyi. Gashinaga lulu, ilihambohambo ugukwija abhanhu, guti gubyala bhana, gukila kugwija jiliwa, kunguno abhana bhenabho, hab’o bhagwambilija ugujipandika ijiliwa bho gutumama milimo, guti gulima. Alijiliwa nulu jikakwila ulu nduhu abhanhu ab’agujilya, jidulile gub’ipa duhu na jidambilija josejose.

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kubhanhu abho bhakujije sabho kukila bhanhu, umuwikaji bhobho. Abhanhu bhenabho bhadatogilwe ugukwija abhanhu guti gubhyala b’ana, ahakaya jab’o. Abhoyi bhatogilwe gukwija sabho kukila abhanhu. Aliyo lulu isabho jinijo jigab’ipaga kunguno ya kugaiwa abhanhu abhagujilya. Hunagwene abhanhu bhagayombaga giki, ‘abhanhu bhakwile, ijiliwa jigehe.’

Akahayile kenako kalanga bhanhu higulya ya kubhatogwa abhanhu bhabho kukila umo bhajitogelilwe isabho jabho. Iyiniyo ilikunguno ya giki, abhanhu bhab’o bhenabho, hab’o bhagajipandikaga isabho jinijo bhogutumama milimo. Gashinaga lulu, ilichiza ugukwija bhanhu kukila gujikwija isabho ijojidinabhanhu abhagujitumamila, umuwikaji bhobho.

1 Wafalme 17:8.

Matendo 4:32.

KISWAHILI: WATU WAONGEZEKE, CHAKULA KIPUNGUE

Chanzo cha msemo huo huangalia watu na chakula. Watu ndio wafanyao kazi ndipo wanakipata kile chakula ambacho wao hukila. Kumbe basi, ni afadhali kuongezeka kwa watu, kama vile kuzaa watoto, kuliko kuongezeka chakula, kwa sababu watoto hao watasaidia katika kukipata chakula hicho kwa kufanya kazi, zikiwemo zile za kulima. Lakini chakula kikiongezeka kama hakuna watu wa kukila, kitaharibika tu na hakitasaidia chochote.

Msemo huo hulinganishwa kwa watu wathaminio mali zaidi kuliko watu, maishani mwao. Watu hao hawapendi kuongezeka kwa watu, kama vile kuzaa watoto kwenye familia zao. Wenyewe hupenda kuongezeka kwa mali kuliko watu. Lakini sasa, mali hizo huharibika kwa sababu ya kukosa watu wa kuzila. Ndiyo maana watu husema hivi, ‘watu waongezeke, chakula kipungue.’

Msemo huo hufundisha watu juu ya kupenda watu wao kuliko wapendavyo mali zao. Hiyo ni kwa sababu ya watu hao kuwa na uwezo wa kuzipata mali hizo kwa kufanya kazi. Kumbe basi, ni vizuri kwao kuwa na watu wengi kuliko kuwa na mali nyingi zisizokuwa na watumiaji, maishani mwao.

1 Wafalme 17:8.

Matendo 4:32.

fantasy1

ENGLISH: LET THE POPULATION INCREASE, AND THE FOOD DECREASE

The source of the above saying is about people and food. They are the people who work to get the food that they eat. Essentially, it would be sensible to have more people, for example through childbearing, than to have an increase in food supply. This implies that the children will help in securing food through their work, including farming and running businesses. But if food is plenty and there are no consumers, it will go bad and it will not t be of use at all.

This saying is comparable to people who value wealth more than they value the place of human beings in life. Such crooked people frown upon population growth, which is a direct result of childbearing. To them, material wealth takes priority. But in reality, they end up poorer because the accumulated wealth eventually goes to waste for lack of people to make use of it. This is the reason why the saying, ‘Let people increase, food decrease.’

This saying teaches people to love people more than they do love their possessions. This is because wealth or material possessions can merely be acquired through hard work. A situation of more people is better than that of too much wealth that is of no use in life.

1 Kings 17: 8.

Acts 4:32.

223. ‘NAPYA’ ‘FWAGA’ NAFWE B’USIGA’ ‘MILAGA’ NAMILE NAPYE’ ‘NAHYA’ SWAGA’ NASWE B’USIGA’ ‘MILAGA’ NAMILE NAHYE’

Imbuki ya Lusumo lunulo ilolile bhukoyakoyi bho munhu uyo agang’wa nhomba nsebhu ahikanza lya nzala. Ilikanza linilo nimi umo agaibhunda mhomba yiniyo iyo yalinsebhu, wisanga alihanzila maka ya gumila apye nulu guswa bhusiga.

Kunguno ilikanza linilo lyalilyanzala ni shigu jinijo ubhusiga bholi bhugehu noyi. Unimi ng’wunuyo agogoha uyiswa imhomba yiniyo iyo yali ya bhusiga. Hangi agogoha uguimila giki agupya. Nose aganoga uimila upya ililangu lyakwe, kitumo bhagandikila abha Pd. Donald Syberts  MM., na Pd. Joseph Healey, MM., umujibho jabho ijo jigitanagwa, ‘Kueneza Injili kwa Methali,’ uk. 9.

Ulusumo lunulo lugalenganijiyagwa kuli munhu uyo agitaga miito gabhubhi, nulu amito ayo galemejiwa, guti gushiya na mkima o ng’wa munhu, na mito gangi ayo gikolile na linilo. Umunhu ng’wunuyo agadumaga ugwiyangula agaleke amiito genayo, nose agagiita na guding’wa.

Ulusumo lunulo lolanga bhanhu higulya ya kuleka gwita mito gabhubhi umuchalo, kunguno amito genayo gali maluho ukubhoyi. Yigelelilwe abhanhu bhenabho bhiyangule gulondela njila imo, iya bhutungilija umuchalo, kugiki bhajibheje chiza, ikaya jabho, nu wikaji bhobho.

Methali 6:27 – 29.

Mathayo 5:27 – 28.

Waroma 7:15, 24.

KISWAHILI: ‘NAUNGUA’ ‘TEMA’ ‘NITEME MTAMA’ ‘MEZA’ ‘NIMEZA NIUNGUE’

Chanzo cha Methali hiyo huangalia mahangaiko ya mtu aliyemeza uji wa moto wakati ya njaa. Wakati huo mkulima mmoja alipokunywa uji huo wa moto alijikuta yuko njia panda kati ya kumeza na kutema. Kwa sababu ya kipindi hicho kuwa cha njaa, siku hizo mtama ulikuwa haba sana. Mkulima huyo aliogopa kuutema ule uji wa mtama. Pia aliogopa kuungua akiumeza. Mwishowe akaumeza na kuungua koo lake, wasema, Pd. Donald Syberts  MM., na Pd. Joseph Healey, MM., kwenye kitabu chao kiitwacho, ‘Kueneza Injili kwa Methali, uk. 9.

Methali hiyo hulinganishwa kwa mtu atendaye maovu au matendo yaliyokatazwa kama vile kuzini na mke wa mtu, na matendo mengine yafananayo na hilo. Mtu huyo hushindwa kuamua kuacha kitendo hicho, mwishowe huamua kukitenda na kukamatwa.

Methali hiyo hufundisha watu juu ya kuacha kutenda matendo maovu katika jamii, kwa sababu matendo hayo ni maumivu kwao. Yafaa watu hao waamue kufuata njia moja ya kutenda mema katika jamii, kwa ajili ya kujiletea maendeleo katika maisha yao na familia zao.

Methali 6:27 – 29.

Mathayo 5:27 – 28.

Waroma 7:15, 24.

after-millet

drunk1

ENGLISH: ‘I AM BURNING UP’ ‘SPIT OUT’ ‘SHALL I SPIT OUT MILLET?’ ‘SWALLOW’ ‘SO I BURN?’

The overhead proverb looks at the dilemma of a person who swallowed hot millet porridge during a famine. There were two difficult choices for the victim to make: Either to swallow the meal and get scalded or to spit it out and starve. And because of the famine, millet was very scarce. Thus, the victim found it difficult to spit the porridge. But he was also afraid of burning, if he swallowed it. Eventually, he bruised and burned his throat, say, Fr. Donald Syberstz, MM., and Fr. Joseph Healey, MM., in their book, ‘Spreading the Gospel in Proverbs.’ p.9.

Such proverb is compared to a person who commits acts of immorality such as adultery. The fellow finds it hard to make a decisive choice, so he/she ends up committing the vice and getting punished for it.

The proverb teaches people to avoid doing evil things in society, because such things attract dire consequences. They cause pain. It is advisable, therefore, that people follow the righteous route, to ensure better lives and better families.

Proverbs 6:27 – 29.

Matthew 5:27 – 28.

Romans 7:15, 24.

222. BHANA BHA NGOKO BHADAKULILAGA HAMO

Imbuki ya lusumo lunulo ilolile b’ana b’a myaji umo, guti ili ngoko iyo ilina b’ana abho b’alekanile akakulile kabho kunguno abhangi bhagabhizaga bhalihu, abhangi bhaguhi. Kuyiniyo lulu, abhana abho b’abhyalilwe na myaji umo, b’adalenganilaga umukakulile kabho, kunguno abhangi b’agab’izaga b’alihu, abhangi bhaguhi. Gashinaga guligonghana igiki, abhana b’a ngoko b’adakulilaga hamo.

Ulusumo lunulo lugalenganijiyagwa kubhanhu abho bhagikalaga kihamo na bhichab’o. Abhanhu bhenab’o b’adabhizaga ni bhengwe ukubhichabho, kunguno bhamanile igiki abhana bha myaji umo bhadalenganilaga.

Ulusumo lunulo lolanga bhanhu higulya ya guleka gub’adalaha abhichab’o abho bhagikalaga nabho.  Gashinaga yigelelilwe gwikala kihamo na bhanhu bho mholele, kunguno bhuli ng’wene aliheke. Akikalile kenako, kagubhambilija muigutumama na bhuyegi imilimo yabho iyo idulile gubhenhela matwajo gagujibheja chiza ikaya jabho.

Warumi 12:6-8.

1 Kor 12:4-11.

KISWAHILI: VIFARANGA VYA KUKU HAVIKULII PAMOJA

Chanzo cha methali hiyo huangalia watoto wa mzazi mmoja kama vile kuku alivyo na vifaranga ambavyo hukuwa tofauti kila kimoja kwa vile vingine huwa vilefu na vingine huwa vifupi. Kwa hiyo basi, watoto ambao ni wa mzazi mmoja huwa hawalingani katika kukua kwao, kwa sababu wengine huwa walefu na wengine ni wafupi. Kumbe ni kweli kwamba, vifaranga vya kuku havikulii pamoja.chicks

Methali hiyo hulinganishwa kwa watu ambao huwa pamoja na wenzao, kwa maana ya kupenda kuishi katika umoja na wenzao maishani mwao. Watu hao huwa hawana dharau kwa wenzao, kwa sababu wao  hufahamu kwamba watoto wa mzazi mmoja hawafanani.

Methali hiyo hufundisha watu juu ya kuacha kuwadharau wenzao waishio nao maishani mwao. Kumbe yafaa kuishi kwa umoja na watu katika hali ya amani, kwa sababu kila mmoja yuko tofauti na mwenzake. Namna hiyo ya kuishi itawasaidia watu hao katika kuzitekeleza kwa furaha kazi zao zile ziwezazo kuwaletea maendeleo ya kuzijenga vizuri familia zao.

Warumi 12:6-8.

1 Kor 12:4-11.

chicken2

ENGLISH: A HEN’S CHICKS DO NOT GROW UP THE SAME WAY

The above proverb focuses on a scenario whereby a person’s offspring, just like a hen’s chicks, present differences in their growth progression. This is attributed to the fact that whereas some would be tall, others would be short. Hence, as the adage goes, ‘a hen’s chicks do not grow up the same way.’

The proverb is likened to people who get along well with each other, with a harmonious intent in their lives. Such people tend to be less hostile to their peers, because they realize that not all the children that belong to any given parent are the same.

The proverb teaches people to shun discrimination against others in life. It emphasizes the need for a peaceful and harmonious co-existence among the people irrespective of their diversity. This spirit will help them carry out their responsibilities joyfully, which in turn leads to development in their families.

Romans 12: 6-8.

1 Corinthians 12: 4-11.

215. MUJIKUBHA JA NG’WAMUNHO ISENGE LILIHO

Research sponsored by: Don Sybertz, with special thanks to Rev Joe Healey (African Proverbs, Sayings and Stories)

Imbuki ya lusumo lunulo ilolile mhayo uyo gub’isile umung’holo iyo ilimujibha ja ng’wa munhu. Umunhu ng’wunuyo ulu aduguhayaga umhayo gunuyo uyo gulihoyi umung’holo yakwe, mdugumana. Ijikubha jigalenganijiyagwa ni isenge, kunguno ulu jikolo jitulile kumpindo mudujibhona abhangi.

Ulusumo lunulo lugalenganijiyagwa kubhanhu abho bhagab’isaga makoye gabho, nulu bhusatu bhobho. B’adab’awilaga abhichabho amakoye gabho nulu isada jabho. Amakoye genayo gagakulaga mpaga galemela ugwinjiwa. Nose gagabhinjaga kuwelelo, hunaho abhanhu abha munzengo gunuyo bhagayombaga giki, “Mujibha ja ng’wa munhu isenge liliho.’

Ulusumo lunulo lolanga bhanhu higulya ya kuleka gubhisa makoye gabho, kunguno amakoye genayo gadulile kukula mpaga gubhalemela uguginja. Yigelelilwe abhanhu abho bhalina makoye ga bhusatu guti genayo, bhab’achale kusitali bhagalagulwe haho gatali ugukula, kugiki bhadule ugupila.

Warumi 16:25-26.

1Kor 2:9-11.

Mathayo 13:10-11.

KISWAHILI: KIFUANI MWA MTU KIFICHO KIMO

Chanzo cha methali hiyo huangalia neno au tatizo lililofichwa ndani ya moyo ulioko kifuani mwa mtu. Mtu huyo asipotaka kuwaambia tatizo au neno hilo lililopo ndani ya moyo wake, hamtalifahamu. Kifua hulinganishwa na kificho kwa sababu kitu kikiwekwa kwenye kificho humtakiona ninyi wengine.

Methali hiyo hulinganishwa kwa watu wale wafichao matatizo au magonjwa yao. Watu hao huwa hawawambii wenzao matatizo au ugonjwa wao. Matatizo hayo hukua mpaka kufikia hali ya kushindikana kutatuliwa. Mwishowe hufikia hatua ya kusababisha kifo kwao, ndipo waishio karibu nao kugundua uwepo wake matatizo hayo kwa watu hao, na kusema, ‘kifuani mwa mtu kificho kimo.’

Methali hiyo hufundisha watu juu ya kuacha kuficha matatizo yao kwa sababu matatizo hayo yaweza kukua mpaka kufikia hatua ya kuwaondolea uhai wao. Yafaa watu walio na matatizo yakiwemo yale ya ugonjwa, wayapeleke watu hao kutibiwa mahospitalini, kabla hayajafikia hatua ya kuhatarisha maisha yao, ili waweze kupona.

Warumi 16:25-26.

1Kor 2:9-11.

Mathayo 13:10-11.

chest-press

 

 

 

 

 

 

 

 

 

man-3

ENGLISH: A PERSON’S CHEST IS A HIDING PLACE

The above proverb literally looks at the human character of keeping secrets. People are known to conceal their Issues or troubles within their chests, that is, in their hearts. As such, it is difficult for anyone to tell what the other person’s heart holds. The chest is compared to a hiding place, like a cave, because it hides things from view.

The proverb is compared to those who hide their problems or illnesses from the knowledge of others. Consequently, their problems grow until they become impossible to solve, reaching a point of becoming fatal to them. It is usually at this point that neighbors get to learn of the afflictions of the troubled person. Then they would say, ‘A person’s chest is a hiding place.’

The proverb teaches people to avoid hiding their problems because those problems can escalate to a point of causing harm, including loss of life. It is therefore important that people use the earliest opportunity to detect and share what ails them, to avert disaster.

Romans 16: 25-26.

1 Corinthians 2: 9-11.

Matthew 13: 10-11.