Shinyanga

1546. SUKUMA: UMOTO UNDOO ULU GUDALANHANILWE GUGAJIMAGA.

Ulusumo lunulo lufumilile kukikalile kajiafrika. Umukikalile kenako umoto golina solobho ya kuzugila jiliwa, na gota bhuli lushigu. Umoto undoo gugalanhanagwa bho kusosela ng’wi bhuli makanza kunguno ulu gulekanijiwa gugajimaga hadohado. Hunagwene abhanhu bhagayombaga giki, “umoto undoo ulu gudalanhanilwe gugajimaga.”

Ulusumo lunulo lugalenganijiyagwa kuli munhu uyo agandyagwa kutumama milimo bho wigulambija ubho agabhulekaga hado hado mpaga nose bhoshila umuwikaji bhokwe. Umunhu ng’wunuyo aganguhaka guja kumilimo yakwe ogandya guitumama chiza ahawandijo na oyukeleja ukumilimo mpaga oya uguitumama kunguno ya gugayiwa witegeleja bho gung’winha nguzu ya kwendelea guitumama chiza imilimo yakwe yiniyo, umuwikaji bhokwe. Uweyi agadumaga ugupandika isabho ahakaya yakwe yiniyo kunguno ya kuleka kutumama chiza imilimo yakwe yiniyo umuwikaji bhokwe.

Umunhu ng’wunuyo, agikolaga nu moto uyo gugalekanijiyagwa mpaga gojima, kunguno nuweyi agagulekanijaga umili gokwe mpaga gogayiwa inguzu ja guitumama chiza imilimo yakwe yiniyo, umuwikaji bhokwe bhunubho. Hunagwene abhanhu bhagang’wilaga giki, “umoto undoo ulu gudalanhanilwe gugajimaga.”

Ulusumo lunulo lolanga bhanhu higulya ya gubhiza na witegeleja bho gujilanhana chiza ijikolo jabho ijawiza kugiki bhadule kujilanhana chiza ikaya jabho umuwikaji bhobho bhunubho.

2Timotheo 1:6.

Ufunuo 2:4–5.

Warumi 12:11.

Mathayo 25:1–13.

Yohana 15:4–5.

Waebrania 10:24–25.

 

SWAHILI: MOTO MDOGO USIPOTUNZWA HUZIMIKA.

Methali hii inatokana na uzoefu wa wanadamu wa kutunza moto. Katika jamii nyingi za kitamaduni za Kiafrika, moto ulikuwa muhimu kwa kupikia, kupasha joto, ulinzi, kwenye maisha ya kila siku. Moto mdogo huhitaji uangalifu wa kila mara kwa kuongeza kuni na kuulinda kutokana na upepo na mvua. Ukipuuzwa, huzimika polepole. Kutokana na uzoefu huu wa vitendo, methali hii ikawa ishara ya umuhimu wa utunzaji endelevu, kujitolea, na uvumilivu katika kila nyanja ya maisha. Ndiyo maana watu wahusema kwamba, “moto mdogo usipotunzwa huzimika.”

Methali hii hulinganishwa kwa mtu anayeanza kazi nzuri, uhusiano, huduma, au lengo lenye thamani kwa shauku kubwa lakini baadaye analipuuza katika maisha yake. Mwanzoni, mtu kama huyo hufanya kazi kwa bidii kubwa sana maishani mwake. Hata hivyo, baada ya muda, polepole hupoteza shauku, motisha, na kujitolea. Bila utunzaji wa kawaida, kutia moyo, na juhudi thabiti, nguvu na shauku ya mtu huyo hatimaye hufifia.

Mtu huyu hufanana na moto unaozimika baada ya kukosa matunzo kwa sababu naye hupunguza polepole bidii yake mpaka anaishiwa nguvu maishani mwake. Vivyo hivyo, mtu anayeshindwa kukuza shauku yake, imani, au kujitolea kwake hupoteza nguvu zake polepole. Mtu kama huyo kupuuza maisha ya kiroho, elimu, majukumu ya kifamilia, biashara, au urafiki. Kama vile moto usiotunzwa unavyozimika, vipaji vilivyopuuzwa, hufifia polepole. Ndiyo maana watu husema kwamba, “moto mdogo usipotunzwa huzimika.”

Methali hii hufundisha umuhimu wa uvumilivu, uthabiti, na uwakili mwaminifu kwa watu. Huwakumbusha kujali kile kilicho cha thamani kabla hakijapotea. Inahimiza pia ukuaji wa kiroho na upya unaoendelea, uaminifu katika majukumu na ahadi, na hitaji la kudumisha upendo, urafiki, na mahusiano ya kifamilia kupitia utunzaji wenye uangalifu wa kawaida.

Zaidi ya hayo, methali hii hufundisha kwamba mafanikio ya kudumu yanahitaji juhudi na uvumilivu unaoendelea, si mwanzo mzuri tu.

2 Timotheo 1:6. “Ichochee karama ya Mungu iliyo ndani yako.” Mstari huu unawahimiza waumini kuweka karama zao za kiroho zikiwa hai na zenye shughuli kupitia kujitolea na huduma ya uaminifu inayoendelea.

Ufunuo 2:4–5. Yesu anaonya kanisa la Efeso lisiache upendo wake wa kwanza bali litubu na kufanya upya ibada yake Kwake.

Warumi 12:11. “Msipungukiwe na bidii, bali endeleeni kuwa na ari ya kiroho, mkimtumikia Bwana.” Waumini wanaitwa kubaki na shauku na uaminifu katika kumtumikia Mungu.

Mathayo 25:1–13. Mfano wa Wanawali Kumi unafundisha umuhimu wa kuendelea kuwa tayari na kudumisha taa ya kiroho ili ziendelee kuwaka wakati wote.

Yohana 15:4–5. Yesu anafundisha kwamba waumini lazima wakae ndani Yake, kwani bila Yeye hawawezi kuzaa matunda.

Waebrania 10:24–25. Waumini wanahimizwa kuendelea kutiana moyo na kutopuuza kukutana pamoja ili imani yao ibaki imara.

 

ENGLISH: A SMALL FIRE, IF NOT TENDED, WILL BE EXTINGUISHED.

This proverb comes from the universal human experience of maintaining a fire. In many traditional African communities, fire was essential for cooking, warmth, protection, and everyday life. A small fire requires constant attention by adding firewood and protecting it from wind and rain. If it is neglected, it gradually dies out. From this practical experience, the proverb became a symbol of an importance of continuous care, commitment, and perseverance in every aspect of life. That is why people say, “A small fire, if not tended, will be extinguished.”

This proverb is compared to a person who begins a good work, a relationship, a ministry, or a worthwhile goal with great enthusiasm but later neglects it. At first, such a person works diligently and with determination. However, over time, he or she gradually loses enthusiasm, motivation, and commitment. Without regular care, encouragement, and consistent effort, that person’s strength and passion eventually fade away.

This person resembles a fire that goes out because it is left unattended. In the same way, a person who fails to nurture his or her enthusiasm, faith, or commitment gradually loses strength and purpose. Such a person may neglect spiritual life, education, family responsibilities, business, or friendships. Just as an untended fire dies out, neglected talents, relationships, faith, and responsibilities gradually fade because they are not nourished. That is why people say, “A small fire, if not tended, will be extinguished.”

This proverb teaches the importance of perseverance, consistency, and faithful stewardship to people. It reminds them to care for what is valuable before it is lost. It encourages continual spiritual growth and renewal, faithfulness in responsibilities and commitments, and the need to maintain love, friendships, and family relationships through regular care and attention. It also teaches that lasting success requires continual effort and perseverance, not merely a good beginning.

2Timothy 1:6. “Fan into flame the gift of God, which is in you.” This verse encourages believers to keep their spiritual gifts alive and active through continual devotion and faithful service.

Revelation 2:4–5. Jesus warns the church in Ephesus not to abandon its first love but to repent and renew its devotion to Him.

Romans 12:11. “Never be lacking in zeal, but keep your spiritual fervor, serving the Lord.” Believers are called to remain enthusiastic and faithful in serving God.

Matthew 25:1–13. The Parable of the Ten Virgins teaches the importance of remaining prepared and keeping one’s spiritual lamp burning.

John 15:4–5. Jesus teaches that believers must remain in Him, for apart from Him they cannot bear fruit.

Hebrews 10:24–25. Believers are encouraged to continue encouraging one another and not neglect meeting together so that their faith remains strong.

1545. SUKUMA: MUMO IGASEB’ELA IFUGO UDOYA UGUJA MOYI.

Usulumo lunulo luhoyelile nungu ya guzugila, golecha giki jilijiseme ja solobho umuguzugila ijiliwa jilijo. Jifumilile mumahoya ga jiafrika ayo gagolechaga nimo go nungu ugogolecha kaya iyo igalanhanagwa na jiliwe. Inungu ya guzugila ihingi igasebhaga noyi ahikanza lya kuzuga jiliwa, aliyo kihamo nubhusebhu bhunubho, abhanhu bhagamanaga bhuchala amakono gabho moyi kunguno igikalaga na jiliwa ja gubhambilija bhanhu gwikala musi. Hunagwene abhanhu bhenabho bhagayombaga giki, “mumo igaseb’ela ifugo udoya uguja moyi.”

Ulusumo lunulo lugalenganijiyagwa kuli munhu uyo agasagaga ntungulija aha kaya yakwe kihamo nu gupandika bhudamu umuwikaji bhokwe. Umunhu ng’wunuyo agigulambijaga gutumama milimo midamu bho gwiyumilija chiza kunguno ya bhutungilija bhokwe bhunubho. Uweyi agadulaga uguitongela chiza ikaya yakwe kunguno ya bhutungilija bhokwe bhunubho umuwikaji bhokwe.

Umunhu ng’wunuyo, agikolaga nabho bhalyaga jiliwa jamungu nsebhu, kunguno nuweyi agiyumilijaga gutumama milimo midamu mpaka ayitongela chiza ikaya yakwe umuwikaji bhokwe. Hunagwene agayombaga giki, “mumo igaseb’ela ifugo udoya uguja moyi.”

Ulusumo lunulo lolanga bhanhu higulya ya gubhiza na wiyumilija bho gwigulambija kutumama milimo yabho chiza, kugiki bhadule gupandika mbango ja gubhiza na matwajo mingi, umuwikaji bhobho bhunubho.

Yakobo 1:2–4.

Zaburi 136:25.

Warumi 5:3–5.

Wagalatia 6:9.

Yohana 16:33.

Waebrania 10:35–36.

 

 

 

HATA KAMA CHUNGU CHA KUPIKIA KINACHEMKA, HUACHI KUKIENDEA.

Methali hii inarejelea chungu cha kupikia, chombo muhimu kinachotumika kutayarisha chakula. Inatokana na hekima ya jadi ya maongezi ya Kiafrika, ambapo chungu cha kupikia huashiria nyumba, familia, au mahali pa lishe, utunzaji, na mali. Chungu cha kupikia mara nyingi huchemka kwa nguvu na huwa cha moto sana wakati chakula kinapoandaliwa, lakini watu huendelea kukikaribia kwa sababu hutoa chakula wanachohitaji ili kuishi. Kwa sababu hii, watu husema, “Hata kama chungu cha kupikia kinachemka, huachi kukiendea.”

Methali hii hulinganishwa kwa mtu anayebaki mwaminifu kwa familia yake, marafiki, kazi, au sababu inayostahili licha ya ugumu, kutoelewana, au vikwazo vya muda maishani mwake. Mtu kama huyo huelewa kwamba matatizo ya muda, usumbufu, au migogoro haipaswi kumfanya mtu yeyote kuacha kile ambacho ni cha thamani au muhimu maishani mwake. Yeye huweza kuiongoza na kuitunza familia yake vizuri kwa sababu ya kutambua kwamba baraka za kudumu mara nyingi huhitaji uvumilivu, na kujitolea maishani mwake.

Mtu huyu hufanana na wale watu walioendelea kula chakula ambacho kilikuwa kwenye chungu cha moto, kwa sababu naye pia huendelea katika magumu hadi kufikia hatua ya kuwaongoza vyema wanafamilia wake maishani mwake. Yeye hayaachi majukumu yake, mahusiano, au imani yake kwa sababu tu ya changamoto zinazotokea. Badala yake, huendelea kuyatekeleza kwa ujasiri, hekima, na matumaini majukumu yake, akiamini kwamba nyakati ngumu hatimaye zitapita. Hubakia akiwa amejitolea kuyatekeleza yaliyo mema na yenye thamani, akikumbuka msemo huu, “Hata kama chungu cha kupikia kinachemka, huachi kukiendea.”

Methali Hii huwafundisha watu kuhusu: kuvumilia katika magumu maishani. Kuendelea kuwa mwaminifu kwa familia, jamii, na majukumu ya kibinafsi. Kutambua thamani ya kudumu ya kitu licha ya changamoto zake za muda. Kuendelea kujitolea kwa Mungu na watu wake hata wakati maisha yanapokuwa magumu. Kuelewa kwamba malengo yenye thamani mara nyingi huhitaji uvumilivu, na tumaini.

Yakobo 1:2–4. “Hesabuni kuwa ni furaha tupu… kila mnapokabiliwa na majaribu ya aina nyingi… kwa sababu kujaribiwa kwa imani yenu huleta uvumilivu. Kama vile watu wanavyoendelea kurudi kwenye chungu licha ya kuchemka, Wakristo wanaitwa kubaki imara katika majaribu ya maisha, wakijua kwamba uvumilivu huzaa ukomavu wa kiroho.

Warumi 5:3–5. Mateso huzaa uvumilivu; uvumilivu huzaa tabia, na tabia huzaa matumaini.

Wagalatia 6:9. “Tusichoke katika kutenda mema, maana tutavuna mavuno kwa wakati wake tusipokata tamaa.” Mstari huu unawahimiza waumini kubaki waaminifu hata wakati safari ni ngumu.

Yohana 16:33. “Katika ulimwengu huu mtapata dhiki. Lakini jipeni moyo! Mimi nimeushinda ulimwengu.” Yesu anawakumbusha wafuasi wake kwamba magumu hayaepukiki, lakini ushindi wake unawapa tumaini na ujasiri wa kuvumilia.

Waebrania 10:35–36. Waumini wanahimizwa wasitupe ujasiri wao bali wavumilie ili waweze kupokea ahadi za Mungu.

ENGLISH: EVEN IF THE COOKING POT IS BOILING, YOU DO NOT STOP GOING TO IT.

This proverb refers to a cooking pot, an essential utensil used for preparing food. It comes from traditional African oral wisdom, where the cooking pot symbolizes a home, family, or a place of nourishment, care, and belonging. A cooking pot often boils vigorously and becomes very hot while food is being prepared, yet people continue to approach it because it provides the food they need to live. For this reason, people say, “Even if the cooking pot is boiling, you do not stop going to it.”

This proverb is compared to a person who remains faithful to his family, friends, work, or a worthy cause despite hardships, misunderstandings, or temporary setbacks in his life. Such a person understands that temporary difficulties, discomforts, or conflicts should not cause anyone to abandon what is valuable or necessary in life. He is able to lead and care for his family well because of recognizing that lasting blessings often require patience, perseverance, and commitment in life.

This person resembles to those who continued to eat the food which was a poiling pot, becacause he also carries on induring the hardships to the point managing to lead well his family members. He does not give up on his responsibilities, relationships, or faith simply because challenges arise. Instead, he continues with courage, wisdom, and hope, trusting that difficult times will eventually pass. He remains committed to what is good and worthwhile, remembering the saying, “Even if the cooking pot is boiling, you do not stop going to it.”

This proverb teaches people about: persevering through hardships and difficulties. Remaining faithful to family, community, and personal responsibilities. Recognizing the lasting value of something despite its temporary challenges. Staying committed to God and His people even when life becomes difficult. Understanding that worthwhile goals often require patience, endurance, and hope.

James 1:2–4. “Consider it pure joy… whenever you face trials of many kinds… because the testing of your faith produces perseverance. Just as people continue to return to the cooking pot despite its boiling, Christians are called to remain steadfast through life’s trials, knowing that perseverance produces spiritual maturity.

Romans 5:3–5. Suffering produces perseverance; perseverance develops character, and character produces hope.

Galatians 6:9. “Let us not grow weary in doing good, for at the proper time we will reap a harvest if we do not give up.” This verse encourages believers to remain faithful even when the journey is difficult.

John 16:33. “In this world you will have trouble. But take heart! I have overcome the world.” Jesus reminds His followers that hardships are unavoidable, but His victory gives them hope and courage to endure.

Hebrews 10:35–36. Believers are encouraged not to throw away their confidence but to persevere so that they may receive God’s promises.

1544. SUKUMA: IKAYA IYO IGASALILAGA KIHAMO IGIKALAGA KIHAMO.

Olihoyi munhu uyo osalilaga kihamo ni kaya yakwe. Uweyi obhakomelejaga abha ha kaya yakwe gusalila rozari kubhulingisilo bho gubhalumanya chiza abhanhu bhakwe umuwikaji bhokwe. Ubhulingisilo bhokwe bhunubho bhugabhambilija abhanhu bhakwe gwikala kihamo umuwikaji bhobho. Hunagwene agayomba giki, “ikaya iyo igasalilaga kihamo igikalaga kihamo.”

Ulusumo lunulo lugalenganijiyagwa kuli munhu uyo agantongejaga Mulungu aha kaya yakwe. Umunhu ng’wunuyo, obhakomelejaga gusalila kihamo abhanhu bhakwe bho gung’wisanya Mulungu umukakoye nu mubhuyegi, na gwilekeja kunguno ya gunzunya mulungu umukikalile kakwe. Uweyi agadujaga ugubhalela chiza abhanhu bha ha kaya yakwe kunguno ya gung’wisanya Mulungu umuwikaji bhokwe bhunubho.

Umunhu ng’wunuyo agikolaga nuyo osalilaga kihamo ni kaya yakwe mpaka ubhambilija gwikala kihamo abhanhu bhakwe kunguno nuweyi agang’wisanya Mulungu mpaga obhalela chiza abhanhu bhakwe umuwikaji bhokwe bhunubho. Hunagwene agayombaga giki, “ikaya iyo igasalilaga kihamo ikikalaga kihamo.”

Ulusumo lunulo lobhalanga abhanhu gubhiza na witegeleja bho gung’wisanya Mulungu na gwitogwa umubhuzunya bhobho kugiki bhadule gujilela chiza ikaya jabho, umuwikaji bhobho bhunubho.

Yoshua 24:15.

Mathayo 18:20.

Wakolosai 3:13-14.

Waefeso 6:1-4.

Zaburi 127:1.

Matendo 2:46–47.

SWAHILI: FAMILIA INAYOSALI PAMOJA HUDUMU PAMOJA.

Kulikuwa na mtu aliyesali pamoja na familia yake. Alihimiza wanafamilia wake kusali sala ya familia, hasa Rozari, kupitia Rozari ya Familia kwa lengo la kuwaunganisha wanafamilia wote maishani mwao. Lengo lake liliwawezesha wanafamilia kubaki wameungana pamoja maishani mwao. Ndiyo maana yeye alisema kwamba, “familia inayosali pamoja hudumu pamoja.”

Methali hii hulinganishwa kwa mtu yule anayemtanguliza Mungu katika familia yake. Mtu kama huyo huwatia moyo wanafamilia wake wa kusali pamoja, kumwamini Mungu wakati wa furaha na shida, kusameheana, na kuimarisha umoja wa familia kupitia imani. Yeye aliweza kuwalea vyema wanafamilia wake kwa sababu ya kumtanguliza Mungu katika maisha ya familia yake.

Mtu huyu hufanana na yule aliyesali pamoja na familia yake vya kutosha kuiwezesha familia yake kukaa pamoja, kwa sababu ya kumweka Mungu mahali pa kwanza katika familia yake hadi kufikia hatua ya kuwalea vyema wanafamilia maishani mwake. Yeye huiongoza familia kwa imani na mfano mzuri wa kuigwa na huleta amani na upatanisho kwenye migogoro inapotokea, kwa kuhimiza upendo, heshima kwa wanafamilia wote. Yeye pia humtegemea Mungu badala ya nguvu za kibinadamu pekee kwa ajili ya kujenga familia yenye maadili ya kiroho na utii kwa Mungu. Ndiyo maana yeye husema kwamba, “familia inayosali pamoja hudumu pamoja.”

Methali hii huwafundisha watu kuhusu kumweka Mungu mahali pa kwanza katika familia zao kwa kukuza sala ya familia, umoja, kuamini mwongozo wa Mungu, ulinzi, upendo, utunzaji wa pamoja miongoni mwa wanafamilia, na nguvu ya imani katika kushinda changamoto, ili waweze kujenga familia imara juu ya msingi wa kiroho badala ya kimwili tu katika maisha yao.

Yoshua 24:15. “Mimi na nyumba yangu, tutamtumikia Bwana.”

Mathayo 18:20. “Kwa maana walipo wawili au watatu wamekusanyika kwa jina langu, mimi nipo hapo pamoja nao.”

Wakolosai 3:13-14. Mtakatifu Paulo anawaita waumini kusameheana na kuvaa upendo, ambao hufunga kila kitu pamoja katika umoja kamili.

Waefeso 6:1-4 inawafundisha watoto na wazazi kuishi katika utii, upendo, na nidhamu ya kimungu.

Zaburi 127:1. “Bwana asipoijenga nyumba, wajenzi wanafanya kazi bure.”

Matendo 2:46–47. Waumini wa mwanzo walikutana pamoja kwa umoja, maombi, na ushirika, wakionesha nguvu inayotokana na imani ya pamoja.

Kwa hiyo, methali hii “Familia inayosali pamoja huduma pamoja” inatukumbusha kwamba umoja wa kudumu wa familia hujengwa juu ya uhusiano wa pamoja na Mungu. Familia zinazosali pamoja hujenga vifungo imara vya upendo, uaminifu, msamaha, na kuwawezesha kukabiliana na changamoto za maisha kwa imani na matumaini.

ENGLISH: A FAMILY THAT PRAYS TOGETHER STAYS TOGETHER.

There was a person who prayed together with his family. He promoted family prayer, especially the Rosary, through the Family Rosary because of aiming at uniting all family members on the way to God. His aim enabled the famiy members to stay united together in his life. That is why he said “a family that prays together stays together.”

This proverb is compared to a person who places God at the center of his family life. Such a person encourages family members to pray together, trust God in times of joy and difficulty, forgive one another, and strengthen family unity through faith. He managed to nicely nurture his family members because of placing God at the center of the family in his life.

This person resembles the one who prayed together with his family enough to enable his family stay together, because of placing God at the center of his family to the point of nurturing well the family members in his life.  He leads the family by faith and good example and brings peace and reconciliation whenever conflicts arise by encouraging love, respect, and mutual support among family members. He also depends on God rather than human strength alone by building a home founded on spiritual values and obedience to God. That is why he says, “a family that prays together stays together.”

This proverb teaches people about of placing God at the center of their family by promoting family prayer, unity, hormany, trust in God’s guidance, protection, love, fogiviness, mutual care among family members, and power of faith in overcoming challenges, so that they can build a strong family on spiritual rather than material foundation in their lives.

Joshua 24:15. “As for me and my house, we will serve the Lord.”

Matthew 18:20. “For where two or three gather in my name, there am I with them.”

Colossians 3:13–14.  St. Paul calls believers to forgive one another and put on love, which binds everything together in perfect unity.

Ephesians 6:1–4. teaches children and parents to live in obedience, love, and godly discipline.

Psalm 127:1. “Unless the Lord builds the house, the builders labor in vain.”

Acts 2:46–47. The early believers met together in unity, prayer, and fellowship, demonstrating the strength that comes from shared faith.

Therefore, this proverb a Family that prays together stays together” reminds us that lasting family unity is built on a shared relationship with God. Families that pray together develop stronger bonds of love, trust, forgiveness, and mutual support, enabling them to face life’s challenges with faith and hope.

 

 

1543. SUKUMA: UMAYU ALI NHINGI YA NUMBA.

Ulusumo lunulo lufumilile kulikujo lya kikalile ka bhanhu bha muafrica. Uloyi luhoyelile nhingi iyo igatumamaga nimo goguyibhucha pye inumba. Gitumo inhingi igabhubhukijaga ubhudito bho numba pye, giko nu mayu nang’hwe agayibhuchaga pye ikaya yakwe gubhitila mubhutogwa bhokwe, ikujo na nguzu jakwe jinijo umukikalile kakwe kenako. Hunagwene abhanhu bhaganhayaga giki, “umayu ali nhingi ya numba.”

Usulumo lunulo lugalenganijiyagwa kuli munhu uyo ali na bhutogwa bho guyilanhana chiza ikaya yakwe umuwikaji bhokwe bhunubho. Umunhu ng’wunuyo, agayilanhanaga chiza ikaya yakwe kunguno ya bhutogwa bhokwe bhunubho umuwikaji bhokwe bhunubho. Uweyi agadujaga uguyilela chiza ikaya yakwe kunguno ya bhutogwa bhokwe bhunubho, umukikalile kakwe kenako.

Umunhu ng’wunuyo, agikolaga nu mayu uyo agayidilila chiza ikaya yakwe kunguno nuweyi alina bhutogwa bho gubhalela chiza abhanhu bhakwe bhenabho, umuwikaji bhokwe bhunubho. Hunagwene abhanhhu bhagang’witanaga giki, “umayu alinhingi ya numba.”

Usulumo lunulo lolanga bhanhu higulya ya gubhiza na bhutogwa bho gubhakuja abhamayu na gubhambilija chiza kugiki bhadule gujilela chiza ikaya jabho jinijo, umuwikaji bhobho bhunubho.

Mithali 31:10–31.

Mithali 1:8–9.

Kutoka 20:12.

Tito 2:3–5.

Isaya 66:13.

SWAHILI: MAMA NI NGUZO YA NYUMBA.

Asili ya methali hii inatokana na hekima ya kitamaduni inayopatikana katika tamaduni mbalimbali barani Afrika. Metheli hiyo huzungumzia juu ya nguzo imara inayofanya kazi ya kulitegemeza jingo zima. Kama vile nguzo inavyobeba uzito wa nyumba na kuiweka imara, mama pia hutegemeza familia kupitia upendo wake, majitoleo yake, hekima, na kazi ngumu maishani mwake. Ndiyo maana watu husema kwamba, “mama ndiye nguzo ya nyumba.”

Methali hii hulinganishwa kwa mtu mwenye upendo wa kweli wa kutunza familia yake maishani mwake. Mtu huyu ndiye msingi wa maisha ya familia kwa sababu ya kuwapa wanafamilia upendo, matunzo, mwongozo, na utulivu unaounganisha familia. Yeye hufanikiwa kuwalea vizuri wanafamilia wake kwa sababu ya upendo wake huo wa kweli maishani mwake.

Mtu huyu hufanana na yule mama mwaminifu, anayejali familiya yake mvumilivu, na uwajibikaji ambaye aliitunza vizuri na upendo, kwa sababu naye pia huwalea watoto wake viziri kwa kuwatia moyo na kufanya kazi bila kuchoka mpaka akafikia hatua ya kudumisha amani, umoja, na furaha katika familia yake hiyo. Ndiyo maana watu humuita nguzo kwa kusema kwamba, “mama ndiye nguzo ya nyumba.”

Methali hii huwafundisha watu kuhusu: kuwaheshimu akina mama. Kuthamini majitoleo ambayo akina mama hutoa kwa ajili ya familia zao. Kutambua kwamba upendo, utunzaji, na uwajibikaji huimarisha nyumba. Kuwatia moyo wazazi katika kujenga familia zao kwa imani, hekima, na tabia njema. Kuelewa kwamba familia imara huanza na wazazi waliojitolea kuwalea watu wao kwa upendo.

Mithali 31:10–31. Huelezea mwanamke mwema ambaye hekima, bidii, na wema wake hubariki nyumba yake.

Mithali 1:8–9. “Mwanangu, sikiliza mafundisho ya baba yako wala usiache mafundisho ya mama yako.”

Kutoka 20:12. “Waheshimu baba yako na mama yako.”

Tito 2:3–5. Huwahimiza wanawake kupenda familia zao na kuzisimamia nyumba zao kwa hekima.

Isaya 66:13. “Kama mama anavyomfariji mtoto wake, ndivyo nitakavyokufariji wewe,” kuonyesha upendo unaowalea akina mama.

ENGLISH: A MOTHER IS THE PILLAR OF THE HOUSE.

The origin of this proverb comes from traditional wisdom found in various cultures around Africa. It talks about a strong pillar that supports a building. Just as a pillar carries the weight of a house and keeps it standing, a mother too supports the family through her love, sacrifices, wisdom, and hard work. That is why people say “a mother is the pillar of the house.”

This proverb is compared to a person who has true love for taking care of the family in life. This person is the foundation of family life because of providing the family members with love, care, guidance, and stability that hold the family together. He/she manages to nurture the family members well because of his/her true love in life.

This person resembles a faithful, caring, patient, and responsible mother who supported her family, because he/she nurtures her children, encourages her family, and works tirelessly to maintain peace, unity, and happiness in the family. That is why people say about him/her “a mother is the pillar of the house.”

This proverb teaches people: To respect and honor mothers. To appreciate the sacrifices mothers make for their families. To recognize that love, care, and responsibility strengthen the home.To encourage parents to build their families on faith, wisdom, and good character. To understand that a strong family begins with devoted and loving parents.

Proverbs 31:10–31. Describes the virtuous woman whose wisdom, diligence, and kindness bless her household.

Proverbs 1:8–9. “Listen, my son, to your father’s instruction and do not forsake your mother’s teaching.”

Exodus 20:12. “Honor your father and your mother.”

Titus 2:3–5. Encourages women to love their families and manage their homes with wisdom.

Isaiah 66:13. “As a mother comforts her child, so will I comfort you,” showing the nurturing love that mothers reflect.

 

 

 

1542. IJINIJO JALIJIB’ITILE DUHU.

Imbuki ya kahayile kenako yilolile ng’wana uyo obyalagwa wikala shigu ngehu duhu uzumalika. Ung’wana agalengajiyagwa na jikolo ijo jib’itile kunguno ya gwikala shigu ngegu duhu uzumaliza. Abhanhu bhagabhalungujaga abho bhazumalikilagwa bho gubhawila giki, “ijinijo jalijib’itile duhu.”

Akahayile kenako kagalenagnijiyagwa kuli munhu uyo alina witegeleja bho gubhalunguja chiza abhiye abho bhapandikaga makoye, umuwikaji bhokwe. Umunhu ng’wunuyo, agagatumilaga amasala gakwe bho gubhalunguja abho bhapandika mayange ga guzumalikilwa na bhatogwa bhabho kunguno ya witegeleja bhokwe bhunubho umukikalile kakwe kenako. Uweyi agadujaga ugubhalunguja abhanhu bhakwe abho bhapandikaga makoye kunguno ya wigeteleja bhokwe bhunubho, umukikalile kakwe kenako.

Umunhu ng’wunuyo, agikolaga nabho bhagabhalunguja abho bhagazumalikiwa na ng’wana obho, kunguno nuweyi agadujaga ugubhalunguja abhiye abho bhapandikaga makoye ga guzumalikilwa na bhatogwa bhabho, umuwikaji bhokwe. Hunagwene agabhawilaga abhanhu bhakwe giki, “ijinijo jalib’itile duhu.”

Akahayile kenako kalanga bhanhu higulya ya kubhiza na witegeleja bho gudebha igiki, abhanhu dulibhab’iti duhu aha welelo henaha, kugiki bhadule gwita mihayo ya wiza ukubhichabho haho bhatali ugwinga umusi, umuwikaji bhobho bhunubho.

Ayubu 1: 21.

Ayubu 14: 1-2.

Ayubu 2: 10-12.

KISWAHILI: HICHO KILIKUWA KINAPITA TU.

Chanzo cha msemo huo huangalia mtu aliyezaliwa akakaa siku chache na kufariki. Mtoto huyo hulinganishwa na kitu kilichopita kwa sababu naye hukaa siku chache tu na kufariki. Hivyo watu huwafariki wale waliofiwa kwa kuwaambia kwamba “hicho kilikuwa kinapita tu.”

Msemo huyo hulinganishwa kwa mtu yule ambaye ana uelewa wa kuwafariji vizuri wenzake waliopata matatizo, maishani mwake. Mtu huyo, hutumia akili zake kwa kuwafariki wale walioondokewa na wapendwa wao kwa sababu ya uelewa wake huo, katika maisha yake. Yeye hufanikiwa kuwatuliza wenzake waliopata matatizo kwa sababu ya uelewa wake huo, maishani mwake.

Mtu huyo, hufanana na wale waliowafariji vizuri wale waliofiwa na mtoto wao siku chache baada ya kuzaliwa kwake, kwa sababu naye pia hufanikiwa kuwatuliza wenzake waliopata matatizo ya kupotelewa na wapendwa wao, maishani mwake. Ndiyo maana yeye huwaambia watu wake kwamba, “hicho kilikuwa kinapita tu.”

Msemo huo, hufundisha watu juu ya kuwa na akili za kuelewa ukomo wa mwanadamu kuishi hapa dunia, kwamba, watu wote ni wapitaji tu, ili waweze kuwatendea mema wenzao kama namna mojawapo ya kujiandaa vyema wakiwa hapa duniani, maishani mwao.

Ayubu 1: 21.

Ayubu 14: 1-2.

Ayubu 2: 10-12.

ENGLISH: THAT WAS JUST PASSING.

The origin of this saying looks at a person who passed away few days after been born. This child is compared to something that has passed because he also lives for a few days and passed away. So people comfort those who have lost their baby by telling them, “that was just passing.”

This saying is equated to a person who has an understanding to properly comfort his colleagues who have had problems in his life. That person uses his intelligence enough to comfort those who have lost their loved ones because of his understanding, in his life. He succeeds in comforting his colleagues who have had problems because of his understanding, in his life.

This person is similar to those who well comforted those who lost their child a few days after his birth, because he also succeeds in comforting his colleagues who have had problems of losing their loved ones, in his life. That is why he tells his people that, “that was just passing.”

This saying imparts in people an idea of being intelligent enough to understand limitations of human life on this earth, that all people are just passers-by, so that they can do good to their fellows as a way as preparing themselves well to pass way, by  while they are here on earth, in their lives.

Job 1: 21.

Job 14: 1-2.