mother tongue

1553. SUKUMA: UYU ALI NTEMI O MAKOYE.

Akahayile kenako kingila kuli ntemi uyo wikalaga musi ya Tanzania. Untemi ng’wunuyo oliadabhadegelekaga abhanhu bhakwe chiza kunguno ya gwicholela solobho yakwe weyi yiyene. Uweyi obhenhelaga makoye mingi abhanhu bhakwe umuwikaji bhobho. Hunagwene bhagayomba giki, “uyu ali ntemi o makoye.”

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kuli munhu uyo alinawiyumilija bho gukinda bhudamu wingi umuwikaji bhokwe bhunubho. Umunhu ng’wunuyo, agatumamaga milimo midamu mingi mpaka oyimala chiza kunguno ya wiyumilija bhokwe bhunubho umukikalile kakwe kenako. Uweyi agadujaga uguyutongela chiza ikaya yakwe kunguno ya wiyumililaja bhokwe bhunubho umuwikaji bhokwe bhunubho.

Umunhu ng’wunuyo, agikolaga nabho bhagiyumilija aho bhabhitilaga mumakoye ga gwingila kuli ntemi obho, kunguno nuweyi agiyumililjaga gutumama milimo midamu mpaka oyimala na gupandika sabho jagudula gutumamila uguyitongela chiza ikaya yakwe. Hunagwene agalitanaga ilikoye ilitale giki, “uyu ali ntemi o makoye.”

Akahayile kenako kalanga bhanhu higulya ya gubhiza na wiyumilija bho gwigulambija gutumama milimo yabho chiza, kugiki bhadule kupandika sabho ja gutumamila na mbango ja kujilela chiza ikaya jabho jinijo, umuwikaji bhobho bhunubho.

Ayubu 1:20–22.

Zaburi 46:1–2.

Isaya 41:10.

Mathayo 11:28.

Wafilipi 4:13.

Warumi 8:28.

SWAHILI: HUYU NI MFALME OF MATATIZO.

Msemo huu unatokana na mfalme aliyeishi mahali fulani nchini Tanzania. Mfalme huyu hakuweza kuwasikiliza watu wake vizuri kwa sababu ya maslahi yake binafsi. Mtu huyo alisababisha watu wake kupata matatizo maishani mwao. Ndiyo maana watu hao walisema kwamba, “Huyu ni mfalme wa matatizo.”

Msemo huu hulinganishwa kwa mtu anayekabiliwa na hali ngumu sana inayohitaji ujasiri mkubwa, hekima, uvumilivu, na azimio la kushinda maishani. Mtu huyu hupitia changamoto kadhaa kwa wakati mmoja, hasa wakati tatizo moja linapokuwa mzigo mkubwa zaidi miongoni mwa mengine yote kwa sababu ya uvumilivu wake huo maishani mwake. Yeye huweza kuwaongoza wanafamilia wake vizuri kwa sababu ya ujasiri na uvumilivu wake huo maishani mwake.

Mtu huyu hufanana na wale waliopitia matatizo kutoka kwa mfalme wao, kwa sababu naye pia hupitia kipindi kigumu sana maishani lakini hukataa kukata tamaa maishani mwake. Mtu kama huyo hutafuta ushauri, huomba kwa Mungu, hufikiri kwa makini, na huchukua hatua zinazofaa kushinda tatizo maishani. Ndiyo maana huiita changamoto kubwa kwa kusema “Huyu ni mfalme wa matatizo.”

Msemo huu huwafundisha watu kwamba: Baadhi ya matatizo ni makubwa kuliko mengine, na yanahitaji umakini na hekima zaidi. Matatizo magumu hayapaswi kutufanya tupoteze tumaini. Uvumilivu ni muhimu tunapokabiliwa na changamoto kubwa. Watu wanapaswa kutafuta ushauri wa busara wakati tatizo linakuwa gumu sana kulishughulikia peke yao. Sala na kumtumaini Mungu ni muhimu wakati wa shida. Kila tatizo linapaswa kushughulikiwa kwa uangalifu na kwa busara, badala ya kupitia hofu au kukata tamaa. Matatizo yanaweza kuimarisha tabia ya mtu anayeyakabiri kwa ujasiri na imani.

Kwa hiyo, msemo huu huwahimiza watu kutoshindwa na “mfalme wa matatizo.” Hata ugumu mkubwa zaidi unaweza kushughulikiwa kwa imani, hekima, uvumilivu, na azimio.

Ayubu 1:20–22. Majaribu Makuu ya Ayubu. Ayubu alipoteza mali zake, watoto wake, na afya yake. Mateso yake yalikuwa makubwa, lakini aliendelea kumtambua Mungu. Hadithi yake inafundisha kwamba hata matatizo makubwa sana hayapaswi kuharibu imani yetu.

Zaburi 46:1–2. “Mungu ndiye kimbilio letu na nguvu zetu, msaada wetu wa milele wakati wa shida.” Kifungu hiki kinafundisha kwamba matatizo yanapozidi, Mungu hubaki kuwa chanzo cha nguvu na ulinzi.

Isaya 41:10. “Msiogope, kwa maana mimi nipo pamoja nanyi; msifadhaike, kwa maana mimi ni Mungu wenu.” Mstari huu unawakumbusha watu kwamba hawapaswi kukabiliana na magumu makubwa peke yao kwa sababu Mungu yuko pamoja nao.

Mathayo 11:28. “Njooni kwangu, ninyi nyote msumbukao na wenye kulemewa na mizigo, nami nitawapumzisha.” Yesu anawaalika watu wanaobeba mizigo mizito waje kwake kwa ajili ya faraja na nguvu.

Wafilipi 4:13. “Nayaweza yote katika Kristo anitiaye nguvu.” Hii inafundisha kwamba nguvu za Mungu zinaweza kumsaidia mtu kukabiliana na hali zinazoonekana kuwa ngumu.

Warumi 8:28. “Nasi tunajua ya kuwa katika mambo yote Mungu hufanya kazi kwa manufaa ya wale wampendao.” Hii inatoa tumaini kwamba hata uzoefu wenye uchungu na mgumu hatimaye unaweza kuchangia kusudi la Mungu.

Msemo “Huyu ni mfalme wa matatizo” unatukumbusha kwamba baadhi ya changamoto zinaweza kuonekana kuwa kubwa kuliko uwezo wetu wa kibinadamu wa kuzitatua. Hata hivyo, watu hawapaswi kujisalimisha kwa hofu au kukata tamaa. Wanapaswa kutafuta hekima, kubaki wavumilivu, kusaidiana, kuomba, na kumwekea Mungu tumaini lao.

Tatizo kubwa zaidi si mwisho wa safari kila wakati; kwa imani, hekima, ujasiri, na uvumilivu, tatizo gumu linaweza kuwa fursa ya kukua na ushuhuda wa uaminifu wa Mungu.

 

ENGLISH: THIS IS A KING OF PROBLEMS

This saying originates from a king who lived some where in Tanzania. This king could not listen to his people because of his personal interest. He caused his people to face a number of problems in their lives. That is why they said, “This is a king of problems.”

This saying is compared to a person who faces an extremely difficult situation that requires great courage, wisdom, patience, and determination to overcome in life. This person undures a number of challenges at the same time, especially when one particular problem becomes the greatest burden among all the others because of his patience in life. He managed to run well his family members because of his courage and pacience in life.

This person resembles those who indured a number of problems from their king, because he also passes through a very difficult period in life but refuses to give up in life. Such a person seeks advice, prays to God, thinks carefully, and takes appropriate steps to overcome the problem in life. That is why he names challence by saying “This is a king of problems.”

This saying teaches people that: Some problems are greater than others, and they require greater attention and wisdom. Difficult problems should not make us lose hope. Patience and perseverance are important when facing serious challenges. People should seek wise counsel when a problem becomes too difficult to handle alone. Prayer and trust in God are essential during times of trouble. Every problem should be approached carefully and wisely, rather than through fear or despair. Difficulties can strengthen a person’s character when they are faced with courage and faith.

This saying therefore encourages people not to be defeated by a “king of problems.” Even the greatest difficulty can be approached with faith, wisdom, patience, and determination.

Job 1:20–22. Job’s Great Trials. Job lost his possessions, his children, and his health. His suffering was enormous, yet he continued to acknowledge God. His story teaches that even very serious problems should not destroy our faith.

Psalm 46:1–2. “God is our refuge and strength, an ever-present help in trouble.” This passage teaches that when problems become overwhelming, God remains a source of strength and protection.

Isaiah 41:10. “Do not fear, for I am with you; do not be dismayed, for I am your God.” The verse reminds people that they do not have to face great difficulties alone because God is with them.

Matthew 11:28. “Come to me, all you who are weary and burdened, and I will give you rest.” Jesus invites people who carry heavy burdens to come to Him for comfort and strength.

Philippians 4:13. “I can do all things through Christ who strengthens me.” This teaches that God’s strength can help a person face circumstances that appear impossible.

Romans 8:28. “And we know that in all things God works for the good of those who love him.” This gives hope that even painful and difficult experiences can ultimately contribute to God’s purpose.

The saying “This is a king of problems reminds us that some challenges may appear greater than our human ability to solve them. However, people should not surrender to fear or despair. They should seek wisdom, remain patient, support one another, pray, and place their trust in God.

The greatest problem is not always the end of the journey; with faith, wisdom, courage, and perseverance, a difficult problem can become an opportunity for growth and a testimony of God’s faithfulness.

1552. SUKUMA: UYU OMALAGA AMAWE.

Akahayile kenako kufamilile kukikajile kajiafrika umo amawe gatumamilagwa bho kuzengela numba, gutuula mbimbi na kushera bhusu. Ugukuminga mawe ga gukoma guzengela numba jadakilagwa nguzu na wiyumilija kunguno ya kusola liwe limo limo. Umunhu uyo omalaga mawe yolechaga giki, otumamaga nimo ndamu ugogugakuminga amawe genayo agagudula guzengela numba. Hunagwene abhanhu bhagayomba giki, “uyu omalaga amawe.”

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kuli munhu uyo agigulambijaga kutumama milimo yakwe mpaga oyimala chiza, umuwikaji bhokwe bhunubho. Umunhu ng’wunuyo, agatumila uwasa na pye ijo alinajo bho gubhushigila ubhulingisilo bhokwe kunguno ya wigulambija bhokwe bhunubho umukikalile kakwe kenako. Uweyi agapandika sabho ningi noyi aha kaya yakwe yiniyo kunguno ya wigulambija bhokwe bhunubho ubho guyitumama mpaka uyimala chiza imilimo yakwe yiniyo, umuwikaji bhokwe bhunubho.

Umunhu ng’wunuyo, agikolaga nuyo agakuminga mawe ga gudula guzengela numba, kunguno nuweyi agigulambijaga gutumama milimo yakwe chiza mpaga opandika sabho ningi aha kaya yakwe yiniyo, umuwikaji bhokwe bhunubho. Hunagwene abhanhu bhaganyombaga giki, “uyu omalaga amawe.”

Akahayile kenako kalanga bhanhu higulya ya gubhiza na wigulambija bho gwiyumilija guitumama chiza imilimo yabho yiniyo, kugiki bhadule kupandika sabho ningi, umukaya jabho jinijo.

Yohana 19:30.

2 Timotheo 4:7.

Wagalatia 6:9.

Waebrania 12:1.

 

SWAHILI: HUYU AMEMALIZA MAWE.

Msemo huu unatokana na jamii za kitamaduni za Kiafrika ambapo mawe yalitumika sana kwa ajili ya kujenga nyumba, uzio, mahali pa moto, kusaga nafaka, na kuweka mipaka. Kukusanya mawe ya kutosha kulihitaji, nguvu, na uvumilivu kwa sababu ilibidi yakusanywe moja baada ya jingine. Mtu alipokuwa “amemaliza mawe,” ilimaanisha kwamba kazi ngumu ya kukusanya au kutumia mawe yote yaliyopatikana ilikuwa imekamilika. Ndiyo maana watu walisema kwamba, “huyu amemaliza mawe.”

Msemo huu hulinganishwa kwa mtu yule ambaye anabidii ya kufanya kila linalowezekana kukamilisha kazi, bila kuacha chochote kisichofanywa maishani mwake. Mtu huyu hutumia fursa, na rasilimali zote zilizopo katika kukamilisha lengo lake kwa sababu ya bidii yake hiyo maishani mwake. Yeye hufanikiwa sana katika familia yake kwa sababu ya kufanya kazi kwa bidii ya kutosha kuzikamilisha vizuri kazi zake maishani mwake.

Mtu huyu hufanana na yule aliyemaliza mawe yote ambayo alikuwa yakiyakusanya kwa ajili ya ujenzi wake kwa sababu naye pia hufanya kazi kwa bidii hadi zinakamilika, hakati tamaa licha ya magumu anayokumbana naye maishani mwake. Ndiyo maana watu husema kwamba, ” huyu amemaliza mawe.”

Msemo huu huwafundisha watu kuhusu: Uvumilivu na azimio katika kukamilisha majukumu ya mtu. Umuhimu wa kutumia rasilimali zilizopo kwa busara. Kujitolea kukamilisha kile ambacho mtu amekianza. Kutambua kwamba kila juhudi ina mipaka yake na kwamba uvumilivu mara nyingi huleta mafanikio maishani. Kuthamini kufanya kazi kwa bidii katika kuyafikia malengo maishani.

Yohana 19:30. “Imekwisha.” Yesu alikamilisha kazi ya wokovu ambayo Baba alikuwa amempa.

2 Timotheo 4:7. “Nimepigana vita vizuri, nimemaliza mbio, nimeilinda imani.” Paulo anazungumzia kukamilisha utume wa maisha yake kwa uaminifu.

Mhubiri 7:8. “Mwisho wa jambo ni bora kuliko mwanzo wake, na uvumilivu ni bora kuliko kiburi.” Kumaliza vizuri ni bora kuliko kuanza tu.

Wagalatia 6:9. “Tusichoke katika kutenda mema, maana kwa wakati unaofaa tutavuna mavuno tusipokata tamaa.” Uvumilivu huleta thawabu yake.

Waebrania 12:1. “Na tupige mbio kwa uvumilivu katika mashindano yaliyowekwa kwa ajili yetu.” Waumini wanahimizwa kuvumilia hadi watakapokamilisha wito wao.

Kwa hiyo msemo huu “huyu amemaliza mawe” unaashiria mtu ambaye amechoka kila juhudi, amekamilisha kazi ngumu, au ametimiza wajibu muhimu kwa uaminifu. Unahimiza uvumilivu, bidii, na azimio la kumaliza kile ambacho mtu amekianza.

 

ENGLISH: HE HAS FINISHED THE STONES.

This saying originates from traditional African communities where stones were commonly used for building houses, fences, fireplaces, grinding grain, and marking boundaries. Gathering enough stones required patience, strength, and perseverance because they had to be collected one by one. When someone had “finished the stones,” it meant that the difficult task of collecting or using all the available stones had been completed. That is why people speak about him, “he has finished the stones.”

This saying is compared to a person who has done everything possible to accomplish a task, leaving nothing undone in his life. This person exhausts all available opportunities, resources, or solutions in pursuing a goal because of his hardworking in life. He becomes successful in his family because of working hard enough to exhaust all available opportunities in life.

This person resembles the one who finished all the stones which was collecting because he also works diligently until the work is finished, never giving up despite hardships in his life. That is why people speak about him, “he has finished the stones.”

This saying teaches people about: Perseverance and determination in completing one’s responsibilities. The importance of using available resources wisely. Commitment to finishing what one has started. Recognizing that every effort has its limits and that perseverance often leads to achievement. Appreciating hard working in life.

John 19:30. “It is finished.” Jesus completed the work of salvation that the Father had given Him.

2Timothy 4:7. “I have fought the good fight, I have finished the race, I have kept the faith.” Paul speaks of faithfully completing his life’s mission.

Ecclesiastes 7:8. “The end of a matter is better than its beginning, and patience is better than pride.” Finishing well is better than merely starting.

Galatians 6:9. “Let us not grow weary in doing good, for at the proper time we will reap a harvest if we do not give up.” Perseverance brings its reward.

Hebrews 12:1. “Let us run with perseverance the race marked out for us.” Believers are encouraged to endure until they complete their calling.

Therefore this saying “He has finished the stones” symbolizes a person who has exhausted every effort, completed a demanding task, or faithfully brought an important responsibility to its conclusion. It encourages perseverance, diligence, and the determination to finish what one has begun.

1551. SUKUMA. IDETAGE HOMO ULASIMINZA.

Ulusumo lunulo lufumilile kumahoya ga kale, umo abhanhu bhasiminzaga lugendo lulihu bho gubhitila mumapolu, maswa na mumachalo. Ulugendo ulomhola losendamilaga bhuchaguji bho nzila niza na bhusiminzi bho witegeleja. Ugupela bho nduhu gwiganika gwenhaga makoye ga gujimila nulu gugwila mumachongo. Giko lulu, umunhu uyo alinikujo agasiminzaga bho gwiganika chiza na witegeleja mpaka ushiga mhola uko ajile. Hunagwene agayombaga giki, “idetage hamo ulasiminza.”

Ulusumo lunulo lugalenganijiyawa kuli munhu uyo alina witegeleja bho gwiganika chiza haho hadinafunya ubhuyanguji, umuwikaji bhokwe. Umunhu ng’wunuyo, haditaga mihayo yakwe bho guhadikijiwa, aliyo bho gulola amafumilo gayo, na kuchola nzila niza ya kuchagula na guyibhitila kunguno ya likujo lyakwe linilo, umukikalile kakwe kenako. Uweyi agayitongelaga bho guyilela chiza ikaya yakwe kunguno ya witegeleja bhokwe bhunubho ubho gwikanika chiza na ofunya bhuyanguji, umuwikaji bhokwe bhunubho.

Umunhu ng’wunuyo, agikolaga nuyo wiganikaga chiza mpaga oyipandika inzila ya gunshisha mhola umulugendo lokwe, kunguno nuweyi alina witegeleja bho gwiganika chiza mpaga oyilela chiza ikaya yakwe yiniyo, umuwikaji bhokwe bhunubho. Hunagwene agayombaga giki, “idetage hamo ulasiminza.”

Ulusumo lunulo lolanga bhanhu higulya ya gubhiza na witegeleja bho guiganika chiza imilimo yabho haho bhatali uguyitumama, kugiki bhadule kupandika matwajo mingi ga kujilela chiza ikaya jabho umuwikaji bhobho bhunubho.

Mithali 4:26.

Mithali 19:2.

Yakobo 1:5.

Luka 14:28.

Mithali 3:5–6.

SWAHILI: TAFAKARI KWA KINA YAWEZEKANA UTATEMBEA.

Methali hii inatokana na hekima ya maongezi ya jadi za Kiafrika, ambapo watu mara nyingi walilazimika kusafiri umbali mrefu kwenye njia nyembamba kwa miguu kupitia misitu, nyasi, na vijiji. Safari salama ilitegemea kuchagua njia sahihi na kutembea kwa uangalifu. Kukimbia bila kufikiria kunaweza kusababisha hatari, kupotea, au kuanguka kwenye mitego. Baada ya muda, njia ya kutembea ikawa ishara ya kufanya maamuzi kwa uangalifu. Kama vile msafiri anavyofika mahali salama kwa kufuata njia sahihi kwa uangalifu, mtu mwenye busara hufikia mafanikio kwa kufikiria kwa undani kabla ya kutenda. Ndiyo maana yeye husema kwamba, “tafakari kwa kina yawezekana utatembea.”

Methali hii hulinganishwa kwa mtu anayefikiria kwa makini kila hali kabla ya kufanya uamuzi maishani mwake. Mtu kama huyo hatendi kwa msukumo bali hupima matokeo, hutafuta hekima, na huchagua njia bora ya kutenda kwa sababu ya hekima yake hiyo maishani mwake. Yeye hufikia kwenye mafanikio makubwa katika familia yake kwa sababu ya kufikiria kwa undani kabla ya kutenda jambo fulani maishani mwake.

Mtu huyu hufanana na yule aliyechagua njia sahihi ya kufuata hadi akafika mahali pake salama, kwa sababu naye pia hufikiria kwa undani kabla ya kutenda jambo hadi akafikia mafanikio kwenye mafanikio makubwa maishani mwake. Ndiyo maana yeye husema kwamba, “tafakari kwa kina yawezekana utatembea.”

Methali hii huwafundisha watu kuhusu: umuhimu wa kufikiria kwa makini kabla ya kufanya maamuzi. Thamani ya hekima badala ya haraka. Uhitaji wa uvumilivu katika kutatua changamoto za maisha. Faida za kupanga kabla ya kuchukua hatua. Ukweli kwamba kufikiria kwa makini mara nyingi huleta mafanikio na kuzuia majuto.

Mithali 4:26. ​​”Fikiria kwa makini njia za miguu yako na uwe thabiti katika njia zako zote.”

Mithali 19:2. “Kutamani bila maarifa si vizuri—je, miguu ya haraka haitaikosa njia zaidi!”

Yakobo 1:5. “Lakini mtu yeyote kati yenu akipungukiwa na hekima, na amwombe Mungu, awapaye wote kwa ukarimu bila kupata lawama.”

Luka 14:28. “Tuseme mmoja wenu akitaka kujenga mnara, hataketi kwanza na kuhesabu gharama, aone kama ana pesa za kutosha kuukamilisha?”

Mithali 3:5–6. “Mtumaini Bwana kwa moyo wako wote, wala usizitegemee akili zako mwenyewe; katika njia zako zote mkiri Yeye, naye atayanyosha mapito yako.”

Kwa hiyo, methali hii hutukumbusha kwamba maisha ni kama safari katika njia. Wale wanaofikiria kwa undani, wanaotafuta hekima, na kuchagua kwa uangalifu hatua zao wana uwezekano mkubwa wa kufika mahali pao salama na kupata mafanikio kuliko wale wanaotenda bila kufikiria.

ENGLISH: DEEP CONSIDERATION MAY BE A WALKING PATH.

This proverb originates from traditional African oral wisdom, where people often had to travel long distances on narrow footpaths through forests, grasslands, and villages. A safe journey depended on choosing the right path and walking carefully. Rushing without thinking could lead to danger, getting lost, or falling into traps. Over time, the walking path became a symbol of thoughtful decision-making. Just as a traveler reaches the destination safely by carefully following the right path, a wise person reaches success by thinking deeply before acting. That is why he says, “Deep consideration may be a walking path.”

This proverb is compared to a person who carefully considers every situation before making a decision in life. Such a person does not act impulsively but weighs the consequences, seeks wisdom, and chooses the best course of action because of his wisdom in life. He reaches success in his family because of thinking deeply before acting in his life.

This person resembles the one who chose a right path of following up to his destination, because he also thinks deeply before acting until he reaches successes in his life. He plans before beginning a journey, consults wise advice, avoids unnecessary risks, and patiently follows the right direction until the goal is achieved. That is why he says, “Deep consideration may be a walking path.”

This proverb teaches people about: an importance of thinking carefully before making decisions. The value of wisdom over haste. The need for patience in solving life’s challenges. The benefits of planning before taking action. The fact that careful consideration often leads to success and prevents regret.

Proverbs 4:26. “Give careful thought to the paths for your feet and be steadfast in all your ways.”

Proverbs 19:2. “Desire without knowledge is not good—how much more will hasty feet miss the way!”

James 1:5. “If any of you lacks wisdom, let him ask of God, who gives generously to all without finding fault.”

Luke 14:28. “Suppose one of you wants to build a tower. Won’t you first sit down and estimate the cost to see if you have enough money to complete it?”

Proverbs 3:5–6. “Trust in the Lord with all your heart and lean not on your own understanding; in all your ways submit to Him, and He will make your paths straight.”

Therefore, this proverb reminds us that life is like a journey along a path. Those who think deeply, seek wisdom, and carefully choose their steps are more likely to reach their destination safely and successfully than those who act without reflection.

1550. SUKUMA: UYO AGITAGA YAWIZA AGAMENHELAGWA

Ulusumo lunulo lufumilile kukikalile ka jiafrica, umo abhananzengo bhagadililaga bhutengeke, wizanholo, na wambilija kubhangi. Ikale abhanhu abhingi bhiganikaga giki amiito agawiza bhagagadebhaga. Umunhu uyo agambilijaga bhahabhi, bhasatu, na bhakuji guti bhananhala na bhagikulu agapandikaga ikujo na mbango kubhanhu na kuli Mulungu. Hunagwene abhanhu bhenabho bhagayomba giki, “uyo agitaga yawiza agamenhelagwa.”

Ulusumo lunulo, lugalenganijiyagwa kuli munhu uyo alinawitegeleja bho gwita mihayo yawiza mpaka opandika mbango umuwikaji bhokwe. Umunhu ng’wunuyo, alina lisungu, bhutengeke, na wizanholo bho gubhambilija abhiye chiza kunguno ya bhutengeke bhokwe bhunubho umukikalile kakwe kenako. Uweyi agikomejaga gwita mihayo yawiza mpaka odula gubhatongela chiza abhanhu bhakwe kunguno ya bhutengeke bhokwe bhunubho umuwikaji bhokwe.

Umunhu ng’wunuyo, agikolaga nuyo agalima ngunda ntale uhamba mbiyu niza na olindila matwajo mpaka ugapandika umuwikaji bhokwe bhunubho. Uweyi agapandikaga mbango ja ng’wa Mulungu ulu lyashika ilikanza lyaho. Hunagwene agayombaga giki, “uyo agitaga yawiza agamenhelagwa.”

Ulusumo lunulo lolanga bhanhu higulya ya gubhiza na bhutengeke bho gwigulambija gwita mihayo yawiza kugiki bhadule kupandika mbango ja kujilela chiza ikaya jabho jinijo, umuwikaji bhobho bhunubho.

Wagalatia 6:9.

Wagalatia 6:7.

Mithali 11:25.

Luka 6:38.

Mathayo 25:21.

Waebrania 6:10.

SWAHILI: MTU ANAYETENDA MEMA HUPEWA TUZO.

Methali hii inatokana na hekima ya kitamaduni ya Kiafrika, ambapo jamii zilithamini wema, uaminifu, ukarimu, na huduma kwa wengine. Katika jamii nyingi za Kiafrika, watu waliamini kwamba matendo mema hayakosi kutambuliwa. Mtu aliyewasaidia maskini, aliyewatunza wagonjwa, aliyewaheshimu wazee, au aliyefanya kazi kwa uaminifu kwa manufaa ya jamii alipata uaminifu, heshima, na baraka. Ingawa thawabu hazikuwa za papo hapo kila wakati, watu waliamini kwamba wema hatimaye ulileta neema kutoka kwa jamii na Mungu. Kwa hiyo, methali hii hufundisha kwamba kila tendo jema huzaa matunda kwa wakati wake. Ndiyo maana watu walisema kwamba, “mtu anayetenda mema hupewa tuzo.”

Methali hii inalinganishwa na mtu ambaye hufanya matendo ya wema kila mara bila kutarajia kutambuliwa mara moja maishani mwake. Mtu kama huyo ni mwenye huruma, mwaminifu, mchapakazi, mkarimu, na amejitolea kuwasaidia wengine kwa sababu ya wema wake maishani. Anaendelea kufanya yaliyo sawa hata wakati hakuna mtu anayemtazama kwa sababu ya kuamini kwamba wema hatimaye utazawadiwa maishani mwake.

Mtu huyu anafanana na yule anayepanda mbegu nzuri katika udongo wenye rutuba, akisubiri mavuno kwa subira. Kama vile mkulima hatimaye anavyovuna kile kilichopandwa kwa uaminifu, mtu anayetenda mema hupokea heshima, uaminifu, urafiki, amani, na baraka za Mungu kwa wakati unaofaa. Ndiyo maana yeye husema kwamba, “mtu anayetenda mema hupewa tuzo.”

Methali hii inawafundisha watu kuhusu: umuhimu wa kuwatendea wengine matendo mema. Kuishi maisha ya wema, uaminifu, na ukarimu. Kuwahudumia wengine bila kutafuta thawabu za haraka. Kuamini kwamba matendo mema huzaa baraka za kudumu. Kuamini kwamba Mungu huwaheshimu wale wanaofanya mema kwa uaminifu.

Wagalatia 6:9. “Tusichoke kutenda mema, maana tutavuna kwa wakati wake tusipokata tamaa.”

Wagalatia 6:7. “Mtu huvuna anachopanda.”

Mithali 11:25. “Mtu mkarimu atafanikiwa; awaburudishaye wengine ataburudishwa.”

Luka 6:38. “Toeni, nanyi mtapewa; kipimo kizuri, kilichoshindiliwa, kilichotikiswa pamoja na kufurika, kitamiminwa mikononi mwenu.”

Mathayo 25:21. “Vema, mtumwa mwema na mwaminifu… Ingia katika furaha ya bwana wako.”

Waebrania 6:10. “Mungu si dhalimu; hatasahau kazi yako na upendo uliomwonyesha kwa kuwa umewasaidia watu wake na kuendelea kuwasaidia.”

ENGLISH: A PERSON WHO DOES GOOD IS REWARDED.

This proverb originates from traditional African wisdom, where communities valued kindness, honesty, generosity, and service to others. In many African societies, people believed that good deeds never go unnoticed. A person who helped the poor, cared for the sick, respected elders, or worked faithfully for the good of the community earned trust, honor, and blessings. Although rewards were not always immediate, people believed that goodness eventually brought favor from both the community and God. Thus, the proverb teaches that every act of goodness bears fruit in its own time. That is why people said, a person who does good is rewarded.”

This proverb is compared to a person who consistently performs acts of kindness without expecting immediate recognition in his life. Such a person is compassionate, honest, hardworking, generous, and committed to helping others because of his kindness in life. He continues to do what is right even when no one is watching because of trusting that goodness will ultimately be rewarded in his life.

This person resembles the one who plants good seeds in fertile soil, patiently waiting for the harvest. Just as a farmer eventually reaps what has been faithfully sown, a person who practices goodness receives respect, trust, friendship, peace, and God’s blessings in due time. That is why he says, a person who does good is rewarded.”

This proverb teaches people about: an importance of doing good deeds to others. Living a life of kindness, honesty, and generosity. Serving others without seeking immediate rewards. Trusting that good deeds produce lasting blessings. Believing that God honors those who faithfully do what is right.

Galatians 6:9. “Let us not become weary in doing good, for at the proper time we will reap a harvest if we do not give up.”

Galatians 6:7. “A man reaps what he sows.”

Proverbs 11:25. “A generous person will prosper; whoever refreshes others will be refreshed.”

Luke 6:38. “Give, and it will be given to you. A good measure, pressed down, shaken together and running over, will be poured into your lap.”

Matthew 25:21. “Well done, good and faithful servant… Enter into the joy of your master.”

Hebrews 6:10. “God is not unjust; he will not forget your work and the love you have shown him as you have helped his people and continue to help them.”

1549. SUKUMA: JITABHO JANE IKUNZA LYA MBULI, IKALAMU YANE LYALA LYA MBITI.

Ulusumo lunulo lufumilile kulikujo lya mahoya ga jiafrika, nonono kubhanhhu abho bhalibhadina karatasi ja gwandikila. Aho kale abhanhu bhatumilaga mahoya, mimbo, jigano, sumo na bhumaniji bho miito. Indili ja mitugo guti mbuli jatumamilagwa gulanhana mihayo yabho iyasolobho, ukunu ilyala ilya mbiti lilitumamilwa gwandikila jikolo jabho. Hunagwene umunhu uyo alinikujo lya bhugagaja bhunubho, agayombaga giki, “jitabho jane ikunza lya mbuli, ikalamu yane lyala lya mbiti.”

Ulusumo lunulo lugalenganijiyagwa kuli munhu uyo agatumilaga ijo alinajo bho gupandika bhumani ubho bhudulile gung’wambilija chiza umuwikaji bhokwe. Umunhu ng’wunuyo agabhudililaga ubhugagaja nu bhulangwa bhokwe kulebha isabho ja mili bho gulitumila ilikujo umumilimo ya bhuli lushigu kunguno ya likujo lyakwe linilo umukikalile kakwe kenako. Uweyi agadujaga ugubhalela abhanhu bha aha kaya yakwe kunguno ya likujo lyakwe linilo ilya gubhutumila chiza ubhugagaja bhokwe bhunubho, umuwikaji bhokwe bhunubho.

Umunhu ng’wunuyo, agikolaga nuyo alinikujo, bhugagaja, na bhutumami bho milimo yakwe chiza bho bhupandika bhulangwa umuwikaji bhokwe bhunubho. Hunagwene agayombaga giki, “jitabho jane ikunza lya mbuli, ikalamu yane lyala lya mbiti.”

Ulusumo lunulo lolanga bhanhu higulya ya gubhutumila ubhugagaja bhobho bho gwigulambija gutumama milimo yabho chiza, kugiki bhadule kupandika sabho ja gutumamila umuwikaji bhobho bhunubho.

Mithali 4:7.

Mhubiri 9:10.

Kutoka 31:3–5.

Mathayo 25:14–30.

2 Timotheo 3:15–17.

 

 

SWAHILI: KITABU CHANGU NI NGOZI YA MBUZI, KALAMU YANGU NI UKUCHA WA FISI.

Methali hii inatokana na hekima ya mdomo ya jadi ya Kiafrika, haswa kutoka kwa jamii ambapo vifaa rasmi vya kuandikia kama vile karatasi, vitabu, na kalamu hazikupatikana. Kabla ya kuanzishwa kwa elimu ya kisasa, watu walihifadhi maarifa kupitia usimulizi wa hadithi, nyimbo, methali, alama, na uzoefu wa vitendo. Ngozi za wanyama, haswa ngozi ya mbuzi, wakati mwingine zilitumika kurekodi au kuhifadhi taarifa muhimu, huku picha ya kucha ya fisi ikiashiria kifaa cha asili cha kuandikia. Methali hiyo inasisitiza kwamba hekima na kujifunza hazitegemei vifaa vya gharama kubwa bali ubunifu, uchunguzi, na hamu ya kuhifadhi maarifa. Ndiyo maana mtu mwenye busara husema kwamba, “kitabu changu ni ngozi ya mbuzi, kalamu yangu ni ukucha wa fisi.”

Methali hii hulinganishwa kwa mtu anayetumia rasilimali zilizopo ili kufikia mafundisho na mafanikio badala ya kulalamika kuhusu kile kinachokosekana maishani. Mtu kama huyo huthamini maarifa, ubunifu, na azimio zaidi ya mali za kimwili kwa kuzitumia kwa busara katika shughuli za kila siku kwa sababu ya hekima yake hiyo maishani. Yeye hufanikiwa kuwalea vyema wanafamilia wake kwa sababu ya hekima yake hiyo ya kutumia kwa ubunifu rasilimali zinazopatikana maishani mwake.

Mtu huyu hufanana na mtu mwenye busara, mchapakazi, mbunifu, na mwenye hamu ya kujifunza maishani mwake. Badala ya kusubiri hali nzuri, yeye hutumia vyema kile kinachopatikana na kugeuza vitu vya kawaida kuwa fursa zenye thamani kwake. Ndiyo maana husema kwamba, “kitabu changu ni ngozi ya mbuzi, kalamu yangu ni ukucha wa fisi.”

Methali hii huwafundisha watu kuhusu: Kuwa na ubunifu katika hali ngumu. Kuthamini hekima zaidi ya mali. Kutumia fursa zilizopo katika kujifunza na kukua. Kuhifadhi maarifa kwa ajili ya vizazi vijavyo. Uvumilivu na azimio licha ya rasilimali chache. Kuelewa kwamba elimu ya kweli huanza kwa nia ya kupenda, si kwa vifaa vya gharama kubwa maishani mwao.

Mithali 4:7. “Hekima ndiyo jambo kuu; basi jipatie hekima; na kwa mapato yako yote jipatie ufahamu.”

Mhubiri 9:10. “Lolote mkono wako utakalolipata kufanya, lifanye kwa nguvu zako zote.”

Kutoka 31:3–5. Mungu alimjaza Bezaleli hekima, ufahamu, na ujuzi wa kutumia vifaa vinavyopatikana kwa kazi Yake.

Mathayo 25:14–30. Mfano wa Talanta unafundisha kwamba Mungu anatarajia watu kutumia kwa uaminifu rasilimali zozote walizonazo.

2 Timotheo 3:15–17. Maandiko yametolewa ili kuwafanya watu wawe na hekima na vifaa vya kutosha kwa kila kazi njema.

Kwahiyo, hekima ya kweli haitegemei ubora wa vifaa vya mtu bali nia ya kujifunza, kuunda, na kuhifadhi maarifa kwa kutumia rasilimali zozote ambazo Mungu ametoa.

 

ENGLISH: MY BOOK IS GOAT SKIN, MY PEN IS A HYENA’S CLAW.

This proverb originates from traditional African oral wisdom, particularly from communities where formal writing materials such as paper, books, and pens were unavailable. Before the introduction of modern education, people preserved knowledge through storytelling, songs, proverbs, symbols, and practical experiences. Animal skins, especially goat skin, were sometimes used for recording or preserving important information, while the image of a hyena’s claw symbolizes a natural writing instrument. The proverb emphasizes that wisdom and learning do not depend on expensive materials but on creativity, observation, and the desire to preserve knowledge. That is why a wise person says, “my book is goat skin, my pen is a hyena’s claw.”

This proverb is compared to a person who uses the resources available to achieve learning and success instead of complaining about what is lacking in life. Such a person values knowledge, creativity, and determination more than material possessions by using them wisely in daily activities because of his wisdom in life. He manages to nurture nicely his family members because of his wisdom of using creatively the resources available in life.

This person resembles someone who is resourceful, hardworking, innovative, and eager to learn in life. Rather than waiting for perfect conditions, he or she makes the best use of what is available and turns ordinary things into valuable opportunities. That is why he says, “my book is goat skin, my pen is a hyena’s claw.”

This proverb teaches people about: Being creative and resourceful in difficult circumstances. Valuing wisdom more than material possessions. Using available opportunities to learn and grow. Preserving knowledge for future generations. Perseverance and determination despite limited resources. Understanding that true education begins with a willing mind, not with expensive tools.

Proverbs 4:7.  “Wisdom is the principal thing; therefore get wisdom: and with all thy getting get understanding.”

Ecclesiastes 9:10. “Whatever your hand finds to do, do it with all your might.”

Exodus 31:3–5. God filled Bezalel with wisdom, understanding, and skill to use available materials for His work.

Matthew 25:14–30. The Parable of the Talents teaches that God expects people to use faithfully whatever resources they have.

2Timothy 3:15–17. The Scriptures are given to make people wise and equipped for every good work.

Therefore, true wisdom is not determined by the quality of one’s tools but by the willingness to learn, create, and preserve knowledge using whatever resources God has provided.