Sukuma Songs

241. LYIMBO LYA GUNNUMBILIJA MULUNGU

YUSTINA DEUS O JIKUNDI JA B’AKENGEJI B’A KAMATI YA NDOLELEJI ALIMBA LYIMBO LYA GUNUMBILIJA MULUNGU UYO AGAMPIJA PADRI DONALD SYBERTS NG’WANAHELENA OHO OLIOSADA.

KISWAHILI: WIMBO WA SHUKRANI KWA KWA MUNGU

YUSTINA DEUS WA KIKUNDI CHA KAMATI YA UTAFITI CHA NDOLELEJI AKIIMBA WIMBO WA KUMSHUKURU MUNGU KWA KUMPONYA PADRI DONALD NG’WANAHELENA ALIYEKUWA MGONJWA.

ENGLISH: A THANKSGIVING SONG TO GOD

YUSTINA DEUS OF NDOLELEJI RESEARCH COMMITEE GROUP, SINGING A THANKSGIVING SONGVIDEO TO GOD FOR HEALING FR. DONALD SYBERTZ WHO WAS SICK.

IMG_20190724_133620_6

SAMIKE ADADULILE UGUHU

MULA

B’ULUMBI

Samike olintongezi o mbina ya Bagalu, uyo olinduja noyi na okindaga b’ojinagu umuwikindi bhokwe na luganda lo mbina ya B’agika. Uluganda lo B’agika lugab’iza na wilu, na lugachola nzila ja gudula gunhabhula USamike. Aho magemero mingi gaduma, lushugu lumo umujilabhu ja walwa, abhanishi wakwe bhaganlabhula USamike ub’iza nsadu noyi. Unfumu okwe uomakanza genayo, adadulile ugunlagula. Huna uja kubhafumu bhangi nabho bhugaduma ugunlagula.

Nose aho wikala adalile kulikanza lya shugu itano, na giko uduma ugusiminza, USamike agabhuchiwa na bhahemba bhakwe mpaga gukaya ya nfumu ntale uyo agapijaga witanagwa, Luhumbika, huko agaja ugalagulilwa mpaga upila.

Aho opijiwa, USamike agapandika bhuyegi bhutale noyi mpaga utunda na lyimbo lya bhulumbi kuli Luhumbika. Agasiminza bhuli kwene alilyimba ilyimbo linili ilya bhukumilija na bhulumbi. USamike adadulile uguhumula, aliyo umuwikindi bho mbina agendelea ugubhawila abhanhu ginhu jitale ijo ULuhumb

ika ong’witila. Agimba:

Ugusada idigucha. Napandika hambohambo gete. Napijiwa. Bhana b’ane, yegagi kihamo nane. Luhumbika huyo unipija. Nalilomba wikale bhulunga kele! Uwei alinfumu ntale uyo agapijaga. Ubhugota bhokwe bhulibho nhana bhulina nguzu noyi ikibhugahangijaga abhanishi bhaduma ugunilabhula. Bhugota bhokwe bhuli na nguzu kukila abhanishi. Ulu nioliadiweyi ninacha. Ninadimhola mpaga lelo.

Yalinduhu inzila yingi ukuli nene. Oliadiho munhu ungi uyo ninansanga. Luhumbika aganifyadula guti umoagitilaga umeja omadafari ulualilubha b’ulolo b’upya b’o madafari, guti giki nafuma munda muli mayu one.” Uk. 95, mujitabho ja Jigano za Jiafrika, ku bhahubiri  na b’ang’walimu, jandikwa na Joseph G. Healey, MM. Jakengelwa na Bakengeji bhusuguma bha Bujora.

KISWAHILI: SAMIKE HAKUWEZA KUNYAMAZA

SHUKRANI

“Samike alikuwa ni kiongozi wa ngoma ya Bagalu aliyefanikiwa sana na ambaye alishinda kwa urahisi mashindano dhidi ya Kikundi cha Ngoma ya Bagika. Kikundi cha Bagika kikawa na wivu, na husuda na kutafuta njia ya kuweza kumdhuru Samike. Baada ya majaribio mengi kushindwa, siku moja katika klabu ya pombe, adui zake walimdhuru Samike na akawa mgonjwa sana. Mganga wake wa wakati ule hakuweza k

umtibu. Ndipo akawaendea  baadhi ya waganga wengine ambao nao pia walishindwa.

Hatimaye, baada ya kushinda  bila kula kwa muda wa siku tano, na hivyo akashindwa kutembea, Samike alibebwa na wafuasi wake hadi nyumbani kwa mganga mkuu wa uponyaji, aitwaye Luhumbika, ambako ndiko alikotibiwa na kupona.

Baada ya kuponywa hivyo, Samike alijawa na furaha kubwa ilioje hata akatunga wimbo wa shukrani kwa Luhumbika. Alisafiri kila mahali huku akiuimba wimbo huo wa sifa na shukrani kwa Luhumbika. Samike hakuweza kunyamaza, lakini katika mashindano ya ngoma aliendelea kuwaambia watu juu ya mambo makuu ambayo Luhumbika alimtendea. Aliimba:

Kuugua siyo kufa. Nimepata nafuu kabisa. Nimeponywa. Watoto wangu, furahini pamoja nami. Luhumbika ndiye aliyeniponya. Naomba aishi milele! Yeye ni mpanga mkuu mponyaji. Dawa yake ya kweli ina nguvu sana kwani huwafanya maadui washindwe kunidhuru. Dawa yake ina nguvu zaidi kuliko ya maadui. Kama asingekuwa yeye ningekuwa nimekufa. Nisingekuwa hai bado.

Hapakuwepo na njia nyingive kwangu. Hakakuwepo na mtu mwingine ambaye ningemwendea. Luhumbika aliniinua kutoka kwenye kitanda. Aliniponyesha. Luhumbika alinifyatua kama afanyavyo mtengenezaji wa tofali anavyokanda udongo mpya wa matofali kana kwamba nilitoka tumboni mwa mama yangu.” Uk. 95, wa kitabu cha Hadhithi za Kiafrica, kwa Wahubiri na Walimu, cha Joseph G. Healey, MM. kilichotafitiwa na Kamati ya Utafiti ya Wasukuma, Bujora, Tanzania.

Grateful song from Ndoleleji Research committee group video

ENGLISH: SAMIKE COULDN’T KEEP SILINT

THANKSGIVING,

 Samike was a very successful dance leader of Bagalu group and would easily win the competitions against the Bagika Dance Group. The Bagika became very jealous, envious and looked for ways to harm Samike. After several unsuccessful attempts, one day at a local beer party, his enemies bewitched Samike and he became seriously ill. His regular diviner-healer could not cure him. Then he went to several other ordinary diviner-healers who also failed to cure him.

Finally, after going without food for five days and being unable to walk, Samike was carried by his disciples to the home of the great divine-healer, Luhumbika where he was eventually cured. After his recovery, Samike was overcome with joy and composed a song of thanksgiving to Luhumbika. He traveled everywhere singing this song of praise and thanksgiving. Samike could not keep silent, but at dance competitions he kept telling people the great things that Luhumbika had done for him. He sang:

To be sick is not to die. I am completely better. I am healed. My children, rejoice with me. Luhumbika is the one who healed me. May he live forever? He is a real divine-healer. His magical medicine is so powerful that it is impossible for the witches to harm me. His medicine is more powerful than the sorcerers. If it were not for him I would be dead. I would have no life in me.

There was no way out for me. I had no one else to turn to. I was in a hopeless situation. I was like one dead or lost. Luhumbika raised me up from my sick bed. He healed me. Luhumbika refashioned me like a brick maker makes a new mud brick as if I had just come from my mother’s womb.

African Stories For Preachers and Teachers (2005), p.95, compiled by Rev. Joseph G. Healey, MM. It was researched by Bujora Committee Research Group.  It is also found in the www.afriprov.org.

236. MEJA O BHUGOTA ADILAMBAGA MAKONO.

Imbuki ya kahayile kenako ilolile munhu uyo alib’eja b’ugota. Umunhu ng’winuyo agab’ub’ejaga ub’ugota bhunubho, ukunu alibhudimagula bho makono gakwe, kugiki b’ub’ele chiza.

Aliyo lulu, ub’ugota bhunub’o makanza gangi b’ugab’izaga b’ululu; kunguno yiniyo, adilamba amakono gakwe. Hunagwene abhanhu bhagayombaga giki, ‘meja o b’ugota adilambaga makono.’

 Akahayile kenako kagatumamilagwa kubhanhu abho b’agab’ejaga ginhu jab’o na witegeleja. Abhanhu bheneb’o bhadeb’ile igiki, ijo bhalijib’eja jidulile gwenha solobho ukubhanhu ulub’ujitumamila chiza, aliyo lulu, ulubhujitumamila shib’i, jidulile gwenha makoye ukubhanhu bhenabho.

Akahayile kenako kalolile kulanga bhanhu gubhiza na witegeleja  bhutale ulu bhalib’eja ginhu josejose, kugiki iginhu jinijo, jidule gubhenhela solob’o umuwikaji b’ob’o.

1Petro 5:8.

KISWAHILI: MTENGENEZA DAWA HAJILAMBI MIKONO.

Chanzo cha msemo huo huangalia mtu yule atengenezaye dawa. Mtu huyo hutengeneza dawa hiyo huku akiishika kwa mikono yake ili aweze kuhakikisha kwamba dawa hiyo inakuwa nzuri.

Lakini basi, dawa hiyo wakati mwingine huwa chungu, kwa sababu hiyo, mtu huyo huhakikisha kwamba hajilambi mikono yake. Ndiyo maana watu husema, ‘mtengeneza dawa hajilambi mikono.’

Msemo huo hutumiwa kwa watu wale wafanyao kazi au watengenezao kitu fulani kwa umakini wa hali ya juu. Watu hao waelewa kwamba, kile watengenezacho huweza kuleta faida kwa watu kikitumiwa vizuri, lakini kikitumiwa vibaya, chaweza kuleta matatizo kwa watu hao.

Msemo huo hufundisha watu kuwa makini sana wakati watengenezapo kitu chochote, ili kitu hicho kiweze kuleta faida katika maisha yao na wenzao.

1Petro 5:8.

 

 

medicine

pharmacy

ENGLISH: A MEDICINE MAKER DOES NOT LIK ONE’S PALMS.

The origin of this saying is based on a person who makes medicines, especially herbals. The person does that using his or her bare hands to ensure that they are of good quality.

But then, the medicines sometimes become bitter; as such, the person makes sure he or she is cautious enough not to lik his/her palms. That is why people say, ‘a medicine maker does not lik one’s palms.’

The saying is used to those people who work or make something with extra care. These people understand that their products can be of good use to people when used properly. However, if misused, they can cause serious problems to them.

The saying teaches people to be extra careful when they do something, so that it can bring benefits to their lives and to their peers.

1 Peter 5: 8.

125. NG’OMBE NI NDOGU

Collected by: Don Sybertz, with special thanks to Rev Joe Healey  (African Proverbs, Sayings and Stories)

Ng’ombe ni ndogu b’ab’a nimukujilyaga wangu wagu. Aliki iti masangu, iti malimbe mukujulaga mumamigunda ng’ulya ng’uzezuka mutambujaga nene nalinahangaika.

 Akagaya nke wane naling’habi, naduka nalilija ng’wano. Ni nani agunisula. Pye ni ng’wa guku yaliyapunguka, pye ni ng’wa b’ab’a yali yapunguka, na usaga majula kihamo na Bamboyi na Mangashini abha ng’witina lyane.

Alab’angi bhulema, dugufujiwa tubuli, tung’wi twa walwa twenuto, tuyongayonga, tutajib’ejaga ikaya. Nakipanda chanda ng’wana Jisusi nugudima umpini gwane, nujiyola ing’ombe.

Alishiku iji bhalinigisha shikamo. Shikamo iti bhulongo. Shikamo umu jisukuma, wangaluka b’ab’a nsabi wa ng’ombe na ng’holo, Malewa.

KISWAHILI: NG’OMBE WANGEKUWA NI RAHISI

Ng’ombe wangekuwa ni rahisi Baba mngekuwa munawala haraka haraka. Lakini kwa vile siyo makande, siyo matango munabeba kwenye mashamba mnakula mnatosheka. Mnaongea mimi nahangaika.

Mke wangu alikufa nikiwa maskini. Nilibaki likipiga yowe. Ni nani atanichungulia! Yote hata salamu ya mwababu ilipungua. Yote hata mwababa ilipungua. Wakabaki akina Majula pamoja na Bamboyi na Mangashini wa kwenye shina langu.

Wengine walikataa wakisema, tutachoshwa na vimbuzi vinywaji vya pombe, hivyo vitembeaji. Hawazitengenezi familia.

Nilijitutumua Ng’wana Jisusi, nikaushika mpini wangu nikawachota ng’ombe.

Siku hizi wananisalimia kwa heshima, shikamoo, sio uongo. Shikamoo kwa kisukuma, “ng’wanguluka b’ab’a nsabhi o ng’ombe na ng’holo, Malewa(Habari za asubuhi baba tajiri wa ng’ombe na kondoo, Malewa.)

cattle-

 

ENGLISH: IF CATTLE WERE CHEAP!

If only the cattle would be cheap. But since they are neither makande (maize grain food), nor cucumbers in the fields that you eat to sactifaction, you are talking while I suffer.

My wife died when I was poor. I remained crying soundly. Who will look at me! All even the greeting of mwababu (from brothers and sisters) declined. All, even greetings of the father decreased. It is only Majula with Bamboyi and Mangashini of my lineage who remained.

Others refused to greet me claiming, “We will be tired of the goats that drink alcoholf alcoholic, those which loiter. They do not build families.

I did my best Ng’wana Jisusi, and held my hand and pulled the cattle.

Now they greet me with respect, shikamoo (greeting of great respect). I am telling the truth. In Sukuma, they say, “Shikamoo.”They say, Good morning the father of cattle and sheep, Malewa.”