sayings

249. MGOGOHAGA MIDIMU GINEHE, IGUTUMANG’WA NA NANI?

Imbuki ya kahayile kenako ilolile milimo iyo ili midimu, aliyo lulu igenhaga matwajo mingi ukubhanhu abho bhagayitumamaga chiza. Abho bhagiyogohaga imilimo yiniyo bhagapandikaga makoye umumakaya gabho. Ijinagupandika maendeleo ga wanguwangu igelelilwe imilimo yiniyo imidimu itumamwe na bhanhu. Huna gwene abhanhu bhagakayombaga akahayile kenako ukubhob’a bha milimo giki, ‘mgogohaga midimu ginehe, igutumang’wa na nani?’ (liso lyobha uzidukangwa isakisaki).

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kubhanhu abho bhali bhob’a bha guitumama imilimo imidimu. Amizo gabho gali mob’a abhanhu bhenabho. Bhagab’izaga bhayigegelile imimili yabho. Kunguno yiniyo bhadajibhejaga chiza ikaya jabho. Jigikalaga nikoye lya bhugayiwa bho jiliwa bhuli ng’waka. Abhanhu abho bhalibihi nabho, bhagabhakomelejaga guitumama ni milimo yiniyo imidimu bhoguyomba giki, ‘mgogohaga midimu ginehe, igutumamwa na nani!’

Akahayile kenako kalanga bhanhu  kuleka b’ob’a bho guitumama imilimo imidimu, kunguno imilimo yiniyo idulile gub’ingija makoye umukaya jabho. Yigelelilwe abhanhu bhenabho b’aitumame imilimo yiniyo bho gwiyumilija mpala bhayimale chiza kugiki bhadule kupandika maendeleo wangu wangu umukaya jabho.

KISWAHILI: VIPI MNAOGOPA MAGUMU, YATAFANYWA NA NANI?

Chanzo cha msemo huo chaangalia kazi zilizo ngumu lakini huleta mafanikio mengi kwa watu wazifanyao vizuri. Pamoja na hayo, wengine huziogopa kazi hizo. Tabia hiyo husababisha baadhi yao hupata matatizo kwenye familia zao. Hata hivyo, ili kupata maendeleo ya haraka, kazi hizo ngumu yafaa zifanywe na watu wapendao maendeleo. Ndiyo maana watu huusema msemo huo kwa wale waogopao kazi ngumu, kwamba, ‘mnaogopa magumu yatafanywa na nani?’

Msemo huo hulinganishwa kwa watu walio waoga wa kufanya kazi ngumu. Macho yao ni maoga ya kazi hizo ngumu. Watu hao huidekeza miili yao na ndiyo maana hawazijengi vizuri familia zao. Hali hiyo husababisha familia hizo kusumbuliwa na matatizo ya kukosa chakula kila mwaka. Hivyo kutokana na hali hiyo, watu walio jirani nao huwahimiza kuzifanya kazi hizo kwa kutumia msemo huu kwamba, ‘‘mnaogopa magumu yatafanywa na nani!”

Msemo huo hufundisha watu  kuacha woga wa kuzifanya kazi zilizo ngumu kwa sababu kazi hizo zaweza kuwaondolea matatizo kwenye familia zao. Yafaa watu hao wazifanye kazi hizo kwa uvumilivu mpaka wazimalize vizuri ili waweze kupata maendeleo kwa haraka kwenye familia zao.

Msemo huo huwafundisha watu walio waoga wa kazi ngumu kujitegemea kwa kuzifanya kazi hizo kwa uvumilivu.

(1 Petro 3:14; Mathayo 10:28).

 

person

wiring-hardness

ENGLISH: HOW COME YOU ARE AFRAID OF DIFFICULT TASKS; WHO WILL DO THEM?

The origin of this saying is hard work, but which brings a lot of benefits to those who do it well. Still, some are afraid of such work. This behavior leads to some of such people to experience problems in their families. However, in achieving rapid development, these difficult tasks must be carried out by the interested people. That is why people say the saying to those who are afraid of the hard work, ‘How come you are afraid of difficult tasks, who will do them?’

The saying is used comparatively to despise those people who do not want to work hard in their lives. Their eyes are always scared of hard work. These people take care of their bodies that is why they do not build their families well. This often results to sufferings of those families from food shortages every year. As a result, the neighbors urge them to do the difficult tasks using the saying, ‘‘how come you are afraid of difficult tasks; who will do them?’

The saying teaches people to let go of the fear of doing the difficult tasks because failure to do those tasks, in turn, may take a heavy toll on their families. It is befitting for such individuals to persevere in hard work until it is finished well so that their families can make rapid progress.

The saying imparts the hard-working spirit in people for self-reliance.

(1 Peter 3:14; Matthew 10:28).

242. NG’WIJINJA INGONG’HO NG’WAGULA NG’HOME!

Imbuki ya kahayile kenako ilolile ngong’ho na ng’home. Ingong’ho igalenganijiyagwa na ginhu ijo jili ja solob’o, ing’home igalenganijiyagwa na ginhu ijasagara.

 Kuyiniyo lulu, akahayile kenako kalolile bhanhu abho bhagajinjaga ginhu ijo jili na solobho nhale guti lishamba. Aliyo lulu, ihela jinijo bhagajigulilaga ginhu ijo jidi na solobho, guti gujinja ishamba na gugula pigipigi.

Abhanhu bhenab’o b’agagulaga ginhu ja sagara. Hunagwene bhagawilagwa na b’ichab’o bho kahayile kenako ulu b’ajijinja iginhu ja solob’o na gugula ginhu ija sagala.

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kubhanhu abho bhagajikenagulaga ijikolo jabho ku ginhu ijo jidi na solobho. B’agajitumamilaga isab’o jab’o jinijo b’o gujigulila ginhu ijo jili jasagara. Abhichab’o bhagab’ahugulaga abhanhu bhenabho bho gubhawila giki, ‘bhajinja ngong’ho b’agula ng’home.

Akahayile kenako kalanga bhanhu  gujitumila isab’o jabho bhogujigulila ginhu ijo jilinasolobho. Kab’alemeja abhanhu bhenabho ugujikenagula isab’o jinijo kugiki jidule gub’ambilija ahashigu ijahab’utongi.

KISWAHILI: MMEUZA BUNDUKI MKANUNUA RUNGU!

Chanzo cha msemo huo huangalia Bunduki na Rungu. Bunduki hulinganishwa na kitu cha thamani kama shamba, na Rungu hulinganishwa na kitu kisicho na thamani kama pikipiki ikilinganishwa na shamba. Hicho ni kitu cha hovyo.

Kwa hiyo basi, msemo huo huangalia watu wale wauzao vitu vya thamani kubwa na kuitumia pesa hiyo kwa kununulia kitu cha hovyo, yaani kitu kisicho na thamani.

Watu hao huambiwa na wenzao wakionywa kwa kutumia msemo huo wauzapo vitu vya thamani na kuitumia vibaya hela hiyo waliyoipata. Wenzao hao husema, “mmeuza Bunduki mmenunua Rungu!”

Msemo huo hulinganishwa kwa watu wale watumiao vizuri mali zao kwa kuzinunulia vitu visivyo na thamani. Watu hao huzitumia mali zao kwa kununulia vitu vya hovyo. Wenzao huwaonya kwa kuutumia msemo huo wakisema, ‘mmeuza Bunduki na mmenunua Rungu.’

Msemo huo hufundisha watu  kutumia mali zao kwa kununulia vitu vyenye thamani badala ya kuziharibu kwa kuzitumia kwenye mambo ya hovyo.

Msemo huo huwakataza watu hao kuziharibu hovyo mali zao ili ziweze kuwasaidia baadaye kwa kuwaletea maendeleo maishani mwao. Wasiuze vitu vya thamani kama shamba na kununua pikipiki.

Matendo ya Mitume 2:36-39.

maasai with stick

ENGLISH: YOU HAVE SOLD A GUN AND BOUGHT A CLUB!

The origin of this saying is a gun and a club. A gun is compared to something that is valuable such as a field.  A club is compared to something less valuable as a motorcycle in comparison with a field, which is considered to be a useless thing.

Therefore, the saying suites those people who sell valuables and spend the resulting money on buying something of less value or of no value at all.

These people are told this saying by their peers as a warning when they sell valuables and misuse the money they have earned. Their peers say, “You have sold a gun and bought a club!”

The saying is used compared to remind people to make good use of their possessions by purchasing valuables. Such people should not blindly use their wealth to buy luxurious items. Otherwise, their peers will warn them by using the saying, ‘you sold a gun and bought a club.’

The saying teaches people to use their possessions by buying valuable things instead of wasting them.

It prohibits them from misusing their properties so that they can benefit them in the future by bringing prosperity to their lives. They should not sell precious things like a farm for buying a motorcycle.

Acts 2: 36-39.

240. MUGULYA MANUNHYIWA NEGELE.

Imbuki ya kahayile kenako ilolile ilange lya namhala uyo alikomeleja b’ana b’akwe b’atumame milimo yabho na nguzu, kugiki bhadule gupandika jiliwa jingi, b’atizub’iza na gukob’eleja jiliwa ja gwisoleleja. Ijiliwa ijagwisoleleja jinijo jigalenganijiyagwa nijo jiganunyhiyagwa na nhegele.

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kubhanhu abho bhagafunyaga ilange lya wiza ukubhanhu bhabho. Ililange linilo ligenhaga ukubhanhu bhabho ikujo, bhukamu bho gutumama milimo, na nhungwa ya kudula gwikala na bhanhu chiza umuwikaji b’ob’o.

Akahayile kenako kalanga bhanhu  gubhalela abhanhu bhabo chiza, kugiki bhadizupandika makoye gagugayiwa jiliwa aha kaya jabho. Akalele kenako kagub’inha matwajo mingi agagudula gub’eng’hela upandiki wingi umuwikaji b’ob’o. Kagub’ingija makoye gagwisoleleja jiliwa.

KISWAHILI: MTAKULA YANUSWAYO NA MELESI.

Chanzo cha msemo huo huangalia malezi ya mzee yule ahimizaye watoto wake kufanya kazi kwa nguvu, ili waweze kupata chakula kingi kiwezacho kuwaondolea mahangaiko ya kutafutiza chakula kwa kuokoteza. Hali hiyo ya kuhangaika kwa kuokoteza chakula hufananishwa na kula chakula kinuswacho na nyegere au melesi.

Msemo huo hutumiwa ili kuwahamasisha watu watoe malezi mema kwa watoto wao. Malezi hayo huleta tabia njema ya kujitegemea, hekima, bidii ya kufanya kazi na ufahamu wa kuishi na watu vizuri. Malezi hayo huwaondolea watu wao mahangaiko ya njaa kwa sababu ya kukosa chakula.

Msemo huo hufundisha watu  kuwalea vyema watoto wao ili waweze kujitegemea kwa kufanya kazi kwa bidii ya kutosha kuwapatia chakula na mahitaji yao yote yaliyo ya lazima maishani mwao.

Malezi hayo yatawaletea watu hao maendeleo ya kuweza kuziendesha vizuri familia zao maishani mwao. Watakuwa na bidii ya kufukuza njaa majumbani mwao kiasi cha kutosha kuepukana na vyakula vya kuokoteza huko na huko.

(Mw 3: 17-19; Mw 2:15).

badgers-negele6

ENGLISH: YOU WILL ALL EAT THOSE WHICH ARE SMELLED BY A BADGER.

The origin of this saying is the teachings of an elder who encourages his children to work hard so that they can get as much food as possible to relieve the stress of searching for food. The stress of having no food at home is likened to eating anything, even that which is smelt by wild animals such as a badger.

The saying is used to encourage people to ensure good upbringing to their children. This upbringing results into self-reliance, wisdom, hard working and understanding of how to live and relate well with other people. This upbringing relieves people from hunger and lack of food.

The saying instills in parents the idea of how to properly nurture their children so that they can support themselves by working hard enough to provide them with all the food and necessities they need in their lives.

This upbringing will bring these people development to better manage their families in their lives. They will work hard to get rid of hunger in their homes enough to avoid wasted food.

Genesis 3: 17-19.

Genesis 2:15.

239. ULU N’IGAMANAGWA NINADIZILE.

Imbuki ya kahaile kenako ilolile munhu uyo agaja hanhu alinawisagiji bho gupandika matwajo masoga. Aliyo lulu, ahooshika koyi ugapandika makoye badala ya mafumilo miza. Gashinaga lulu, akahayile kenako agayombaga munhu uyo oigaiyagwa iyo olikobhaga.

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kubhanhu abho bhadibhegelejaga chiza haho bhatali uguitumama imilimo yabho, guti gwita bhukengeji bho gudula gudebha chiza amafumilo ga milimo yabho yiniyo. Ugukija gwita b’ukengeji guti bhunubho haho bhatali uguitumama imilimo yabho, gugabhenghelejaga gugayigwa iyo bhaliicholaga, na guyomba giki, ‘ulu nhigamanagwa ninadizile.’

Akahayile kenako, kalanga bhanhu  gwita bhukengeji bhutale bho milimo yabho, haho bhatali uguitumama imilimo yiniyo. Ubhukengeji bhunubho b’ugubhambilija uguimana na guitumama imilimo iyo idulile gubhenhela matwajo mingi umuwikaji b’ob’o.

Yohane 11:21.

KISWAHILI: NINGEJUA NISINGEKUJA.

Chanzo cha msemo huu chaangalia mtu aliyeenda sehemu fulani akiwa na matumaini ya kupata maendeleo mazuri. Lakini basi, alipofika huko alipata matatizo badala ya mafanikio. Kumbe basi, msemo huo husemwa na mtu aliyekosa kile alichokuwa akikitafuta.

Msemo huu hulinganishwa kwa watu wasiojiandaa vizuri kabla ya kufanya kazi zao, kama vile, kufanya utafiti wa kutosha kuzifahamu kazi ziwezazo kuwaletea maendeleo maishani mwao. Kutokufanya utafiti kama huo, kabla ya kuzifanya kazi zao, hupelekea kwao kukosa kile walichokuwa wakikitafuta, na kusema, ‘ningejua nisingekuja.’

Msemo huo hufundisha watu  kufanya utafiti wa kina kabla ya kuzifanya kazi zao. Utafiti huo utawawezesha watu hao kuzifahamu na kuzitekeleza vizuri kazi zile ziwezazo kuwaletea maendeleo maishani mwao.

(Yohane 11:21)

IMG_20190704_091951_3

ENGLISH: HAD I KNOWN I WOULDN’T HAVE COME.

The origin of this saying is a traveller who went somewhere in hopes of making positive progress. Getting to his or her destination, he or she was disappointed to face problems instead of recording any success and ended up blaming himself or herself, “Had I known, I wouldn’t have come”. Thus, such saying is used by people who miss what they look for.

The saying is used comparatively to people who would want to do something but are not well prepared beforehand by doing such things as enough research to identify the tasks that can bring them success in their lives. Not doing such research beforehand causes them to miss what they look for, and end up saying, ‘Had I known, I wouldn’t have come.’

The saying reminds people about doing thorough research before doing their jobs. Such research would enable those individuals to become familiar with and carry out the tasks that are most likely to bring them successes.

John 11:21.

236. MEJA O BHUGOTA ADILAMBAGA MAKONO.

Imbuki ya kahayile kenako ilolile munhu uyo alib’eja b’ugota. Umunhu ng’winuyo agab’ub’ejaga ub’ugota bhunubho, ukunu alibhudimagula bho makono gakwe, kugiki b’ub’ele chiza.

Aliyo lulu, ub’ugota bhunub’o makanza gangi b’ugab’izaga b’ululu; kunguno yiniyo, adilamba amakono gakwe. Hunagwene abhanhu bhagayombaga giki, ‘meja o b’ugota adilambaga makono.’

 Akahayile kenako kagatumamilagwa kubhanhu abho b’agab’ejaga ginhu jab’o na witegeleja. Abhanhu bheneb’o bhadeb’ile igiki, ijo bhalijib’eja jidulile gwenha solobho ukubhanhu ulub’ujitumamila chiza, aliyo lulu, ulubhujitumamila shib’i, jidulile gwenha makoye ukubhanhu bhenabho.

Akahayile kenako kalolile kulanga bhanhu gubhiza na witegeleja  bhutale ulu bhalib’eja ginhu josejose, kugiki iginhu jinijo, jidule gubhenhela solob’o umuwikaji b’ob’o.

1Petro 5:8.

KISWAHILI: MTENGENEZA DAWA HAJILAMBI MIKONO.

Chanzo cha msemo huo huangalia mtu yule atengenezaye dawa. Mtu huyo hutengeneza dawa hiyo huku akiishika kwa mikono yake ili aweze kuhakikisha kwamba dawa hiyo inakuwa nzuri.

Lakini basi, dawa hiyo wakati mwingine huwa chungu, kwa sababu hiyo, mtu huyo huhakikisha kwamba hajilambi mikono yake. Ndiyo maana watu husema, ‘mtengeneza dawa hajilambi mikono.’

Msemo huo hutumiwa kwa watu wale wafanyao kazi au watengenezao kitu fulani kwa umakini wa hali ya juu. Watu hao waelewa kwamba, kile watengenezacho huweza kuleta faida kwa watu kikitumiwa vizuri, lakini kikitumiwa vibaya, chaweza kuleta matatizo kwa watu hao.

Msemo huo hufundisha watu kuwa makini sana wakati watengenezapo kitu chochote, ili kitu hicho kiweze kuleta faida katika maisha yao na wenzao.

1Petro 5:8.

 

 

medicine

pharmacy

ENGLISH: A MEDICINE MAKER DOES NOT LIK ONE’S PALMS.

The origin of this saying is based on a person who makes medicines, especially herbals. The person does that using his or her bare hands to ensure that they are of good quality.

But then, the medicines sometimes become bitter; as such, the person makes sure he or she is cautious enough not to lik his/her palms. That is why people say, ‘a medicine maker does not lik one’s palms.’

The saying is used to those people who work or make something with extra care. These people understand that their products can be of good use to people when used properly. However, if misused, they can cause serious problems to them.

The saying teaches people to be extra careful when they do something, so that it can bring benefits to their lives and to their peers.

1 Peter 5: 8.