Riddles

530. KALAGU – KIZE: NINA NG’WANONE UMO IJILIWA JAKWE BHULOLO ALIYO AGAYOMBAGA PYE INDIMI – LYANDIKILO.

Imbuki ya kalagu yiniyo ilolile lyandikilo. Ilyandikilo lyinilo ligandikaga pye indimi. Ilyoyi lidakomanije lulimi loselose. Ulo utogwa umunhu oseose gulutumila  ugwandika, ilyoyi ligwandika duhu, bho gutumila bholele bholyo ubho bhulolo. Hunagwene abhanhu bhagiganilaga giki, ‘nina ng’wanone umo ijiliwa jakwe bhulolo aliyo agayombaga pye indimi’ bhashosha, ‘Lyandikilo.’

Ikalagu yiniyo, igalenganijiyagwa kuli munhu uyo alina bhutogwa bho gwikala na bhanhu bha ndimi ningi. Umunhu ung’wunuyo agabhambilijaga pye abhanhu bho nduhu ugubhakomanya. Uweyi agikolaga n’ilwandikilo ilo ligayombaga pye ndimi, kunguno nang’hwe agikalaga na bhanhu bha ndimi ningi bho gubhambilija chiza umuwikaji bhokwe. Uweyi adebhile ugubhalanja abhiye inzila ja gubhiza na witogwa bho gwiyambilija  kihamo umuwikaji bhobho. Hunagwene abhanhu bhagiganilaga giki ‘nina ng’wanone umo ijiliwa jakwe bhulolo aliyo agayombaga pye indimi’ bhashosha, ‘Lyandikilo.’

Ikalagu yiniyo yalanga bhanhu gubhiza na witogwa bho gwikala na bhichabho, kugiki bhadule gwiyambilija chiza umuwikaji bhobho.

(Yohana 15:9-14; Waroma 15:1-2; Matendo ya Mitume 4:32).

KISWAHILI: KITENDAWILI – TEGA: NINA MWANANGU MMOJA CHAKULA CHAKE NI TOPE LAKINI HUONGEA LUGHA ZOTE – KALAMU.

Chanzo cha kitendawili hiki chaangalia kalamu. Kalamu huandika lugha zote. Yenyewe haibagui lugha yoyote kwa kuishindwa kuiandika. Chochote ambacho mwandishi anapenda kuandika kwa lugha yoyote, yenyewe huandika tu kwa kutumia michoro yake huo ya tope. Ndiyo maana watu hutegeana kitendawili kwamba, ‘nina mwanangu mmoja chakula chake ni tope lakini huongea lugha zote’ na kujibu, ‘Kalamu.’

Kitendawili hiki hulinganishwa kwa mtu yule ambaye ana upendo wa kuishi na watu wa makabila mbalimbali. Mtu huyo huweza kuwasaidia watu wote bila kuwabagua. Yeye hufanana na kalamu ambayo huandika lugha zote, kwa sababu naye huishi vizuri na watu wa makabila mengi maishani mwake. Yeye anafahamu hata kuwafundisha wenzake namna ya kuwa na upendo wa kusaidiana pamoja katika maisha yao. Ndiyo maana watu hutegeana kitendawili kwamba ‘nina mwanangu mmoja chakula chake ni tope lakini huongea lugha zote’ na kujibu, ‘Kalamu.’

Kitendawili hiki hufundisha watu kuwa na upendo wa kuishi kwa umoja na wenzao, ili waweze kusaidiana vizuri katika maisha yao.

(Yohana 15:9-14; Waroma 15:1-2; Matendo ya Mitume 4:32).

pencil

pen

ENGLISH: I HAVE A RIDDLE – LET IT COME: I HAVE A CHILD WHO FEEDS ON MUD BUT SPEAKS ALL LANGUAGES – A PEN.

The origin of this riddle is a pen. A pen writes all languages without discriminating any by way of failing to write it. Whatever the author likes to write, it simply writes. That is why people pose a riddle that, ‘I have a child who feeds on mud but speaks all languages’ and respond, ’A pen.’

This riddle, is used comparatively to refer to a person with passion for living with people of many ethnicities or even races. That person can help all his people without prejudice. He/she is like a pen that writes all languages, because he/she lives well with people of many ethnicities or races. He/she even knows how to teach others how to live live in love and to help each other in life. That is why people pose a riddle that ‘I have a child who feeds on mud but speaks all languages’ and respond, ‘A pen.’

This riddle teaches people to live in love and harmony with one another, so that they can help each other better their lives.

(John 15: 9-14; Romans 15: 1-2; Acts 4:32).

529. KALAGU – KIZE: NPINI GUMO AMAGEMBE MINGI:- NKUNGO GWIDOKE.

Imbuki ya kalagu yeniyo ilolile nkungo gwidoke. Unkungo gwidoke gugikalaga na bhana bhingi. Abhana bhenabho habho bhagalenganijiyagwa na magembe; unkungo uyo gugadimilile humpini. Hunagwene abhanhu bhagiganilaga giki, ‘npini gumo amagembe mingi’ bhashosha, ‘Nkungo gwidoke.’

Ikalagu yiniyo igalenganijiyagwa kuli munhu uyo alina bhana bhingi abho agabhalang’hanaga umuwikaji bhokwe. Umunhu ng’wunuyo agadulaga ugubhalabhila chiza abhana bhakwe, guti nu nkungo uyo gudimilile bhana bhingi, abho bhikolile na magembe mingi ayo galina mpini gumo. Uweyi ali jigemelo jawiza ijagubhalang’hana abhana n’ijikolo ijo bhagajitumamilaga umuwikaji bhobho. Hunagwene abhanhu bhaggianilaga giki, ‘mpini gumo amagembe mingi’ bhashosha, ‘Nkungo gwidoke.’

Ikalagu yiniyo yalanga bhanhu gubhalabhila chiza abhanhu bhabho, bho gujilang’hana ijokolo ijo bhali najo, kugiki bhadule gujikwija, nulu jigabhiza jigehu aha wandijo bhojo.

(Mwanzo 1:28; Yohana 15:1-8).

KISWAHILI: KITENDAWILI  – TEGA: MPINI MMOJA MAJEMBE MENGI – MKUNGU WA NDIZI.

Chanzo cha kitendawili hiki chaangalia mkungu wa ndizi. Mkungu wa ndizi huwa na watoto wengi. Watoto hao ndio wanaofananishwa na majembe, wakati mkungu huo unaoshikilia ndio hufananishwa na mpini. Ndiyo maana watu hutegeana kitendawili kwamba, ‘mpini mmoja majembe mengi’ na kujibu, ‘Mkungu wa ndizi.’

Kitendawili hiki hulinganishwa kwa mtu yule ambaye ana watoto wengi anaowatunza katika maisha yake. Mtu huyo huweza kuwatunza watoto wake hao kama vile mkungu wa ndizi unavyashikilia ndizi zake zinazofananishwa na majembe mengi yatumiwayo na mpini moja. Yeye ni mfano wa kuigwa kwa wenzake katika kuishi vizuri na watu na kuvitunza vitu vyake katika maisha yake. Ndiyo maana watu hutegeana kitendawili kwamba, ‘mpini mmoja majembe mengi’ na kujibu, ‘Mkungu wa ndizi.’

Kitendawili hicho hufundisha watu kuwatunza vizuri watu wao na kuzitunza pia mali zao, ili waweze kuziongezea, hata kama zilikuwa chache mwanzoni.

(Mwanzo 1:28; Yohana 15:1-8).

bunch-of-bananas

ENGLISH: I HAVE A RIDDLE – LET IT COME: ONE HANDLE BUT MANY HOES: A BUNCH OF BANANAS.

The origin of that riddle is a bunch of bananas. A bunch of bananas has many fruits. The fruits are compared to hoes, while the stalk holding them is likened to the handle. That is why people pose a riddle, ‘One handle but many hoes’ and reply, ‘A bunch of banana.’

This riddle is used comparatively to refer to a person who has many children but take good cares of them, just like how the bunch of bananas holds the fruits. Such an individual is a role model for his/her colleagues in living well with people, and taking care of his/her children and belongings. That is why people pose a riddle, ‘One handle but many hoes’ and reply, ‘A bunch of banana.’

This riddle teaches people about how to take good care of their people, and also take care of their belongings so that they can multiply them if they were few in the beginning.

(Genesis 1:28; John 15: 1-8).

522. KALAGU – KIZE: WELA DIYU NALUTA NG’HOMANGO YUGAGWILA NG’WANZA – MISO.

Imbuki ya kalagu yiniyo ilolile miso. Amiso genayo ulu munhu umisha diyu agilalangijaga na gubhona mpaga kule gete. Ubhubhoni ubho kule bhunubho bhugikolaga ni ng’homango iyo igalutagwa yagagwila kule. Hunangwene abhanhu bhagiganilaga giki, ‘wela diyu naluta ng’homango yugagwila Ng’wanza’ bhashosha, ‘Miso’.

Ikalagu yiniyo igalenganijiyagwa kuli munhu uyo agapangaga chiza imipango yakwe iyagubhutongi. Umunhu ng’wunuyo agikalaga amanile uko aligatumamila imilimo yakwe bhuli lushigu kunguno ya bhupangi bhokwe wiza ubho milimo yahabhutongi bhunubho. Uweyi agabhalanjaga na bhiye ukupanga chiza imilimo yabho iyahabhutongi, kugiki bhadule gupandika matwajo mingi umuwikaji bhobho. Hunagwene agabhaganilaga abhanhu bhakwe giki, ‘wela diyu naluta ng’homango yugagwila Ng’wanza’ bhashosha, ‘Miso.’

Ikalagu yiniyo yalanga bhanhu kuyipanga chiza imilimo yabho iyahabhutongi, kugiki bhadule gupandika matwajo mingi umuwikaji bhobho.

(Luka 3:16’ Mathayo 1:22-25; Waebrania 10:35-39).

KISWAHILI: KITENDAWILI – TEGA: KUMEKUCHA NIKARUSHA KOMANGO LIKAENDA KUANGUKIA MWANZA – MACHO.

Chanzo cha kitendawili hiki chaangalia macho. Mtu akiamuka asubuhi macho yake huangalia na kuona mpaka mbali kwa mara moja. Uonaji huo wa mbali hufanana na urushaji wa komango linaloenda kuangukia mbali. Ndiyo maana watu hutegeana kitendawili kwamba ‘kumekucha nikarusha komango likaenda kuangukia Mwanza’ na kujibu, ‘Macho’.

Kitendawili hiki hulinganishwa kwa mtu yule ambaye hupanga vizuri mipango yake ya baadaye katika familia yake. Mtu huyo huelewa kule anakotakiwa kwenda kufanya kazi zake, kwa sababu ya huo mpango kazi wake wa baadaye.

Yeye huwafundisha pia wenzake  kuwa na huo mpango mkakati wa kazi zao za baafaye, ili waweze kupata mafanikio mengi maishani mwao. Ndiyo maana yeye huwategea watu wake kitendawili kwamba ‘kumekucha nikarusha komango likaenda kuangukia Mwanza’ na kujibu, ‘Macho.’

Kitendawili hiki hufundisha watu kuwa na mpango mkakati wa kazi zao za baafaye, ili waweze kupata mafaniko mengi zaidi katika maisha yao.

(Luka 3:16;  Mathayo 1:22-25; Waebrania 10:35-39).

miso

ENGLISH: I HAVE A RIDDLE – LET IT COME: I THREW A GRINDING STONE IN THE MORNING, IT WENT AND FELL IN MWANZA – EYES.

The origin of this riddle is eye sight. When a person wakes up in the morning and looks around with his/her own naked eyes, he/she can see afar at once. This eye sight is likened to throwing of a grinding stone that goes and falls far away. That is why people pose ariddle, ‘I threw a grinding stone in the morning, it went and fell in Mwanza’ and respond, ‘Eyes.’

This riddle, is used comparatively to refer to a person who plans well his/her future. The person knows where he/she needs to go to work, because of his/her future plans. He/she also teaches his/her colleagues how to have strategic plans for their future activities, so that they can have more success in their lives. That is why he/she poses to his/her people a riddle, ‘I threw a grinding stone in the morning, it went and fell in Mwanza’ who respond, ‘Eyes.’

This riddle, teaches people to have strategic plans for their future activities for the plans can help them achieve the success they think of in their lives.

(Luke 3:16; Matthew 1: 22-25; Hebrews 10: 35-39).

521. KALAGU – KIZE: NALI NANG’WANONE ULU NUNTEMA ADATINIKAGA:- MINZI.

Imbuki ya kalagu yiniyo, ilolile minzi. Aminzi genayo gagatumilagwa na bhanhu bho nzila ningi giti gung’wiwa, guzugilwa jiliwa, guzengelwa numba, goga, gufulila myenda na gogeja jiseme. Agoyi nulu munhu ugatema gadatinikaga. Hunagwene abhanhu bhagiganilaga giki, ‘nali nang’wanone ulu nuntema adatinikaga’ bhashosha, ‘Minzi.’

Ikalagu yiniyo igalenganijigwa kuli munhu uyo alina widohya bho guzunya gulangwa ginhu jilebhe, nulu na munhu uyo ali ndoo ukuli weyi. Umunhu ng’wunuyo adebhile giki ing’wanangwa idashilaga.

Uweyi agiikolaga na minzi ayo gagatumilagwa na bhanhu kunzila ningi, kunguno nang’hwe azunije ugulangwa nabhiye iyo atali uguyimana. Umunhu ng’wunuyo agabhutumilaga uwidohya bhokwe bho gutumama milimo yakwe kihamo na bhiye, kugiki bhadule gupandika matwajo mingi umuwikaji bhobho. Hunagwene abanhu bhagiganilaga giki, ‘nali nang’wanone ulu nuntema adatinikaga’ bhashosha, ‘Minzi.’

Ikalagu yiniyo yalanga bhanhu  gubhiza na widohya bho guzunya gulangwa na bhichabho iyo bhatali uguyidebha, kugiki bhadule gwiyambilija gutumama milimo iyagubhandikila matwazo mingi umuwikaji bhobho.

(Mathayo 18:15-17; 2Wakorintho 2:5-11; Mithali 4:20-27).

KISWAHILI: KITENDAWILI –  TEGA: NINA MWANANGU NIKIMKATA HAKATIKI – MAJI

Chanzo cha kitendawili hiki chaangalia maji. Maji hutumika kwa namna mbalimbali kama vile kunywa, kupikia, kujengea nyumba, kuoga, na kufulia nguo na kuoshea vyombo. Yenyewe hata kama mtu akiyakata hayakatiki. Ndiyo maana watu hutegeana kitendawili kwamba ‘nina mwanangu nikimkata hakatiki’ na kujibu, ‘Maji.’

Kitendawili hiki hulinganishwa kwa mtu yule mwenye unyenyekevu wa kukubali kufundishwa kitu kipya, hata na mtu yule ambaye ni mdogo kwake. Mtu huyo anafahamu kwamba elimu haina mwisho. Yeye hufanana na maji yanayotumika kufanyia kazi mbalimbali, kwa sababu naye hukubali kufundishwa kile asichokifahamu, hata na mtu yule aliye mdogo kwake. Mtu huyo huutumia unyenyekevu wake kufanya kazi pamoja na wenzake, ili waweze kupata mafanikio mengi zaidi maishani mwao. Ndiyo maana watu hutegeana kitendawili kwamba ‘nina mwanangu nikimkata hakatiki’ na kujibu, ‘Maji.’

Kitendawili hiki hufundisha watu kuwa na unyenyekevu wa kukubali kufundishwa na wenzao kile wasichokijua, ili waweze kusaidiana vizuri katika kuyatekeleza majukumu yawezayo kuwapatia mafanikio mengi maishani mwao.

(Mathayo 18:15-17; 2Wakorintho 2:5-11; Mithali 4:20-27).

 

 

minzi

ENGLISH:  I HAVE A RIDDLE  – LET IT COME: I HAVE MY BABY, WHEN I CUT HIM/HER HE/SHE DOES NOT BREAK APART – WATER.

The origin of thisriddle is water. Water is used in a variety of ways, including drinking, cooking, building houses, bathing and washing dishes and clothes. When a person tries cutting it, it does not break apart. That’s why people pose a riddle, ‘I have my baby, when I cut him/her, he/she does not break apart, and respond, ‘Water.’

This riddle, is used comparatively to refer to a person who has the humility to be willing to be taught something new, even by the person who younger or of lesser status than him/her. The person realizes that human beings never stop learing. He/she is like water that is used to do a variety of tasks, because he, too, is willing to be taught what he does not know, even by a person who younger or of lesser status than him/her. The person uses his/her humility to work together with others, so that they can achieve notable success in their lives. That is why people pose a riddle, ‘I have my baby, when I cut him/her, he/she does not break apart, and respond, ‘Water.’

This riddle teaches people about the humility of accepting what they are taught by their peers, especially something they do not know, so that they can help each other in fulfilling roles that can give them the success they desire in their lives.

(Matthew 18: 15-17; 2 Corinthians 2: 5-11; Proverbs 4: 20-27).

520. KALAGU – KIZE: LILIFUMA LILISHOKA:- LIMHAYO.

Imbuki ya kalagu yiniyo ilolile bhanhu abho bhaligisha. Ulu bhanhu bhaligisha, imihayo yabho bhagamanaga bhishokeja yiniyo duhu. Hunagwene abhanhu bhagiganilaga giki, ‘lilifuma lilishoka’ bhashosha, ‘Limhayo.’

Ikalagu yiniyo igalenganijiyagwa kubhanhu abho bhadebhile isolobho ya gwigisha na bhichabho ulu bhatung’wanha nabho. Abhanhu bhenabho, bhagadebhaga umo bhaliigwila abhichacho, bho gwigisha ulu bhatung’wanha nabho chiniko umumilimo yabho. Abhoyi bhagamanaga igiki bhali mhola abhanhu bhabho bho gubhagisha. Ulu ng’wichabho alisata, aguyomba giki alisata bhusadu bhulebhe, kugiki abhiye bhadule gung’wambilija. Abhoyi bhagolechaga uwitogwa bhobho na bhanhu bhabho bho gubhagisha ulu bhatung’wanha nabho. Hunagwene abhanhu bhagabhaganilaga giki, ‘lilifuma lilishoka’ bhashosha, ‘Limhayo.’

Ikalagu yiniyo yalanga bhanhu gwitogwa, kunguno uwitogwa wingilile kuli Mulungu, kugiki bhadule gwikala bho mholele na bhichabho umuwikaji bhobho.

(Mathayo 5:43-48; Luka 1:39-45).

KISWAHILI: KITENDAWILI   –  TEGA: LINATOKA LINAINGIA – NENO.

Chanzo cha kitendawili hiki chaangalia watu wanaosalimiana. Watu wakiwa wanasalimiana, huwa wanarudia maneno wanayoyatumia katika kusalimiana kwao. Ndiyo maana watu hutegeana kitendawili kwamba, ‘linatoka linaingia’ na kujibu, ‘Neno.’

Kitendawili hiki hulinganishwa kwa watu wanaofahamu faida za kusalimiana na wenzao wanapokutana nao. Watu hao huweza kufahamu afya za wenzao kupitia salamu zao kwao wanapokutana katika mizunguko ya utekelezaji wa majukumu yao. Watu hao pia huweza kufahamu kwamba watu wao wako salama kwa kusalimiana nao. Mwenzao akiwa mgonjwa husema kwamba anaumwa ugonjwa fulani, ili waweze kuchukua hatua za kumsaidia. Watu hao huuonesha upendo wao kwa wenzao, kwa njia hiyo ya kusalimiana wanapokutana nao. Ndiyo maana wao hutegeana kitendawili kwamba, ‘linatoka linaingia’ na kujibu, ‘Neno.’

Kitendawili hicho hufundisha watu kuishi kwa upendo kati yao, kwa sababu upendo huo hutoka kwa Mungu, ili waweze kuishi kwa amani na wenzao maishani mwao.

(Mathayo 5:43-48; Luka 1:39-45).

wigisha

 

ENGLISH:  I HAVE A RIDDLE  – LET IT COME: ‘IT COMES OUT AND RETURNS IN: – A WORD.

The origin of this riddle is people greetig each other. As people greet one another, they often exchange repeatedly the words they use in their greetings. That is why people pose a riddle that ‘it comes out and returns in:- A word.’

This riddle, is used comparatively to people who appreciate the benefits of greeting their peers when they meet. These individuals, in turn, can become aware of the health of their peers through their greetings as they meet in the execution of their daily responsibilities.

These people may also know that their people are safe by greeting them. When a colleague is ill, he or she says that he/she is suffering from a given illness so that they can take steps to help him/her. These people show their love for one another. As such, they greet each other when they meet. That is why people pose a riddle that ‘it comes out and returns in:- ‘A word.’

This riddle, teaches people about living in love with one another, because that love comes from God, so that they can live in harmony with one another in their lives.

(Matthew 5: 43-48; Luke 1: 39-45).