Sukuma

238. IHINDI HUKO IGAFUMILAGA IMYENDA NA AB’AGAJA DUHU B’ALIHOI.

Imbuki ya lusumo lunulo ilolile myenda iyoigafumilaga b’uhindi. Imyenda yiniyo igab’egejiwagwa kunuko. Igab’ejiwagwa mingi kugiki abhanhu bhayigule b’ingi, nulu bhatanhanhile ugwizwala na yingi isage iyo igashigaga mpaga kusi jingi.

Abhanhu abho bhalihanze ya si iyo igabhejaga myenda, bhagiganikaga giki, bhuli ng’wene uko igab’egejiyagwa imyenda, aizwalile iyimyenda yiniyo. Aliyo gashinaga nukwene bhalikoyi abho bhagasimizaga duuhu. Hunagwene abhanhu bhagayombaga giki, ihindi huko igafumilaga imyenda na abhagajaga duuhu bhalikoyi.

Ulusumo lunulo lugalenganijiyagwa kubhanhu abho bhalimusi iyo ilina b’usab’i, na bhanhu bhayo abhakamu bha milimo bhalibhasab’i. Aliyo kihamo nubhusabhi bho si yiniyo, na bhabhab’i bhalihoyi.

Hangi lulu ulusumo lunulo lugalenganijiwagwa ku likelesia, kunguno ung’wene jilihoi mbango ningi noyi, aliyo lulu, nabhanhu abho bhadinajo imbango jinijo, bhalihoi moyi.

Ulusumo lunulo lolanga bhanhu gubhiza na bhukamu bho gub’utumila chiza ubhusab’i ubho bhulihoyi umusi yabho, nulu kubhiza na bhukamu bho gujichola imbango ijo jilihoyi umo bhali. Ubhukamu bhenubho bhugubhenhela matwajo mingi umuwikaji b’ob’o.

Mathayo 6:33.

KISWAHILI: HINDI NDIKO ZITOKAKO NGUO NA WAENDAO UCHI WAKO.

Chanzo cha methali hii chaangalia nguo ambazo hutoka Hindi. Nguo hizo hutengenezwa huko kwa wingi ili kuwawezesha watu wengi kuzipata kwa kuzinunua, ikiwezekana kila mmoja azipate, na zingine kufikia hatua ya kuuzwa nje ya nchi.

Watu walioko nje ya nchi hiyo hudhani kwamba, kila mmoja katika nchi itengenezayo nguo hizo huvaa nguo hizo. Lakini kumbe hata watu watembeao uchi kule wapo. Ndiyo maana watu husema kwamba, Hindi ndiko zitokako nguo na waendao uchi wako.

Methali hiyo hulinganishwa kwa watu waishio ndani ya nchi yenye utajiri mwingi, na wenye bidii ya kuutumia utajiri huo, wamekuwa matajiri. Lakini pamoja na nchi hiyo kuwa na utajiri mwingi hivyo, waishio bila kupata mahitaji ya lazima yakiwemo yale ya nguo, chakula na malazi, wapo.

Zaidi ya hayo, methali hiyo hulinganishwa na Kanisa kwa sababu ndani yake kuna baraka na neema nyingi. Lakini pamoja na uwepo wa baraka hizo ndani yake, watu waishio bila baraka hizo wapo.

Methali hiyo, hufundisha watu  kuwa na bidii ya kuutumia utajiri uliomo ndani ya nchi yao vizuri, au kuwa na bidii ya kuzipata na kuzitumia baraka na neema zilizoko ndani ya Kanisa. Bidii hiyo itawawezesha kupata mafanikio mengi maishani mwao. “Lakini utafuteni kwanza Ufalme wa Mungu na haki yake na haya yote mtaongezewa” (Mathayo 6:33).

weaving clothes

ENGLISH: EVEN IN INDIA WHERE CLOTHES COME FROM, THERE ARE THOSE WHO WALK NAKED

The origin of this proverb is clothes from India. The garments are manufactured locally in large quantities to enable more people to buy them, preferably for everyone to acquire, and sometimes to the point of exporting.

People outside the country think that everyone in the country that produces such garments has clothes to wear. However, there are people who go without decent clothes. That is why people say that even in India is where clothes come from, there are those who walk naked.

The proverb is used comparatively to refer to people who live in a rich countries; those who are eager to use the riches have also become rich. However, despite the countries’ immense wealth, those who do not live on basic necessities, including clothing, food and shelter, also exist there.

Moreover, the proverb is used to refer to the Church, because it has enormous blessings and graces. However, despite the presence of such blessings in the Church, people who live without those blessings exist in the same Church.

This proverb teaches people to be diligent in making use of the wealth present within their reach, or to be diligent in applying the blessings and graces present within their Church. That effort will allow them to achieve immeasurable successes in their lives. “But seek ye first the kingdom of God and his righteousness, and all these things shall be added unto you.”

Matthew 6:33.

237. TOB’OTOB’O YAB’UB’I HAMBOHAMBO GWIKULUMBULA.

Imbuki ya lusumo lunulo ingilile kubhulenganija bho bhanhu bhab’ili, uyo wigumhaga uchubhuka ulukulume, nuyo ochaga. Gashinaga lulu ilihambuhambu  uyo wigumhaga uchubhuka ulukulume kunguno ung’winuyo agulagulwa upila, aliyo lulu uyo ochaga adiko ugulagulwa mpaga ushoka hangi kuwelelo.

Ulusumo lunulo lugalenganijiagwa kubhanhu abho bhagiyangulaga gwita miito gawiza ukubhichabho, guti gutumila sabho jabho bhogubhambilija bhasadu na gubhasomisha bhana bhabho. Abhanhu bhenabho bhadeb’ile igiki amasabho mabhonwa, hangi macholwa, aliyo lulu ubhupanga bhulambu.

Ulusumo lunulo lolanga bhanhu  gubhiza na wiyanguji na bhulamuji bho wiza umuwikaji bhobho. Ubhulamuji nu wiyanguji bhunubho bhugubhambilija ugujitumamila chiza isabho jabho  bho gubhambilija abhichacho, abho bhali na makoye ijinagubhulanghana ubhupanga bhobho.

(2 Petro 2:14; Mathayo 5:27-30)

KISWAHILI: NI HERI KUUMIA KWA KUJIKWAA KULIKO KUSAGIKA.

Chanzo cha methali hiyo chatokea kwenye ulinganishaji wa watu wawili, aliyejikwa akaumia kidole, na yule aliyefariki. Kumbe ni afadhali yule aliyeumia kidole kwa kujikwaa, kwa sababu huyo atatibiwa na kupona, lakini basi, yule aliyefariki hawezi kutibiwa mpaka akarudishwa duniani.

Methali hiyo hulinganishwa kwa watu waamuao kutenda matendo mema ya kuwasaidia watu wenye shida kwa kutumia mali zao kwa lengo la kuwarudishia afya na kuwasomesha watoto wao. Watu hao wafahamu kwamba, mali hupatikana lakini uhai una gharama, hivyo ni vigumu kuupata.

Methali hiyo hufundisha watu  kuwa na maamuzi mema maishani mwao. Maamuzi hayo yatawasaidia katika kuzitumia vizuri mali zao kwa kuwasaidia wenzao walioko kwenye matatizo kiasi cha kutosha kuulinda uhai wao.

2 Petro 2:14;

Mathayo 5:27-30.

working woman

ENGLISH: IT IS BETTER TO HURT ONESELF BY STUMBLING THAN TO BE CRUSHED.

The origin of this proverb is a comparison of two people, one with an injured finger and the other one dead. It is better for the person injured by stumbling, because he or she will be healed, but the dead one will not be healed to the point of coming back to life on earth.

The proverb is used comparatively to refer to people who decide to do good deeds to help other people who are in need by using their resources to restore health and educate their children. People know that property can be found, but life is expensive and hard to find.

The proverb teaches people to make good decisions in their lives. These decisions will help them in managing their assets better by helping their less fortunate friends to save their lives.

2 Peter 2:14.

Matthew 5: 27-30.

236. MEJA O BHUGOTA ADILAMBAGA MAKONO.

Imbuki ya kahayile kenako ilolile munhu uyo alib’eja b’ugota. Umunhu ng’winuyo agab’ub’ejaga ub’ugota bhunubho, ukunu alibhudimagula bho makono gakwe, kugiki b’ub’ele chiza.

Aliyo lulu, ub’ugota bhunub’o makanza gangi b’ugab’izaga b’ululu; kunguno yiniyo, adilamba amakono gakwe. Hunagwene abhanhu bhagayombaga giki, ‘meja o b’ugota adilambaga makono.’

 Akahayile kenako kagatumamilagwa kubhanhu abho b’agab’ejaga ginhu jab’o na witegeleja. Abhanhu bheneb’o bhadeb’ile igiki, ijo bhalijib’eja jidulile gwenha solobho ukubhanhu ulub’ujitumamila chiza, aliyo lulu, ulubhujitumamila shib’i, jidulile gwenha makoye ukubhanhu bhenabho.

Akahayile kenako kalolile kulanga bhanhu gubhiza na witegeleja  bhutale ulu bhalib’eja ginhu josejose, kugiki iginhu jinijo, jidule gubhenhela solob’o umuwikaji b’ob’o.

1Petro 5:8.

KISWAHILI: MTENGENEZA DAWA HAJILAMBI MIKONO.

Chanzo cha msemo huo huangalia mtu yule atengenezaye dawa. Mtu huyo hutengeneza dawa hiyo huku akiishika kwa mikono yake ili aweze kuhakikisha kwamba dawa hiyo inakuwa nzuri.

Lakini basi, dawa hiyo wakati mwingine huwa chungu, kwa sababu hiyo, mtu huyo huhakikisha kwamba hajilambi mikono yake. Ndiyo maana watu husema, ‘mtengeneza dawa hajilambi mikono.’

Msemo huo hutumiwa kwa watu wale wafanyao kazi au watengenezao kitu fulani kwa umakini wa hali ya juu. Watu hao waelewa kwamba, kile watengenezacho huweza kuleta faida kwa watu kikitumiwa vizuri, lakini kikitumiwa vibaya, chaweza kuleta matatizo kwa watu hao.

Msemo huo hufundisha watu kuwa makini sana wakati watengenezapo kitu chochote, ili kitu hicho kiweze kuleta faida katika maisha yao na wenzao.

1Petro 5:8.

 

 

medicine

pharmacy

ENGLISH: A MEDICINE MAKER DOES NOT LIK ONE’S PALMS.

The origin of this saying is based on a person who makes medicines, especially herbals. The person does that using his or her bare hands to ensure that they are of good quality.

But then, the medicines sometimes become bitter; as such, the person makes sure he or she is cautious enough not to lik his/her palms. That is why people say, ‘a medicine maker does not lik one’s palms.’

The saying is used to those people who work or make something with extra care. These people understand that their products can be of good use to people when used properly. However, if misused, they can cause serious problems to them.

The saying teaches people to be extra careful when they do something, so that it can bring benefits to their lives and to their peers.

1 Peter 5: 8.

234. NTUMAMILA JAKWE ADILAMBAGA MAKONO

Imbuki ya kahayile kenako ilolile munhu uyo alitumamila sabho jakwe. Umunhu ng’wunuyo agajitumamilaga na wisandazu bhutale isabho jinijo, kunguno adebhile umo ojikoyakeyelaga ugujipandika.

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kubhanhu abho bhagaitumamaga imilimo bhobhukamu mpaka bhajipandika isabho. Abhanhu bhenabho bhagajitumamigala isabho jinijo bho wisandazu bhutale, kunguno jilisabho jabho.

Akahayile kenako kalanga bhanhu higulya ya gubhiza na bhukamu bho gutumama milimo kugiki bhadule gupandika sabho jabho. Isabho jinijo hijo bhagujitumamila na wisandazu, kunguno untumamila jakwe adilambaga makono.

Mathayo 20:1-16.

Walawi 19:13.

Kumbukumbu 24:15.

KISWAHILI: MTUMIA ZA KWAKE HAJILAMBI MIKONO

Chanzo cha msemo huo huangalia mtu atumiaye mali zake. Mtu huyo huzitumia mali hizo kwa uhuru mkubwa, kwa sababu afahamu jimsi alivyozihangaikia katika kuzipata.

Msemo huo hulinganishwa kwa watu wale wafanyao kazi kwa bidii sana mpaka kufikia hatua ya kupata mali. Watu hao huzitumia mali hizo kwa uhuru mkubwa kwa sababu ni zao wenyewe.

Msemo huo hufundisha watu juu ya kuwa na bidii ya kutosha kufanya kazi ziwezao kuwapatia mali na mafanikio makubwa maishani mwao. Mali hizo huwapa nafasi ya kuzitumia kwa furaha, kwa sababu atumiaye mali zake hajilambi mikono.

Mathayo 20:1-16.

Walawi 19:13.

Kumbukumbu 24:15.

interesting-

ENGLISH: ONE WHO USES HIS/HERS DOES NOT LICK HIS/HER HANDS

The above saying is about a person who exploits his/her wealth. Such a person uses his/her wealth with great freedom because he/she knows how he/she struggled to amass it.

The saying relates to people who work very hard to enable them acquire richness. Such people exploit these riches with a lot of freedom because they belong to them after all.

The saying teaches people about being diligent enough to do work that can give them wealth and great success in their lives. Ownership guarantees one the sense of security and gives them the opportunity to use their property happily, because ‘one who uses his/hers does not lick hands.’

Matthew 20: 1-16.

Leviticus 19:13

Deuteronomy 24:15.

233. IJO JINIHANGA JILINIGUDI

Imbuki ya Lusumo lunulo ilolile ihanga na nhuni ya ng’wa munhu. Ilihanga ligalingisilaga wandijo b’o ng’wa munhu, nulu ginhu jileb’e. Inhuni igalingisilaga nhalikijo yakwe umunhu ng’wunuyo, nulu iginhu jinijo.

Kuyiniyo lulu, b’uli jene ijo jilinihanga jidagaiyagwa inhuni, ilingisilile giki, b’uli jene ijilinawandijo jidagayiyagwa inhalikijo.

Ulusumo lunulo, lugalenganijiyagwa kub’anhu abho bhagiganikaga giki, b’agwikala bhulunga kele ehenaha welelo. Kunguno yiniyo lulu, ulu umo ob’o winga kuwelelo, bhagapandikaga wib’akizu bho gudula nulu gucha, kunguno ya wib’akizu b’unubho. Abhanhu bhenabho b’aghibhaga igiki, b’ulijene ijo jilinihanga jina nhuni.

Ijinagongeja, ulusumo lunulo hangi lugalenganijiyagwa kubhanhu abho bhagapandikaga mayange, nulu matwajo ayo galikihamo na bhusab’i, gub’iza bhalinhola, gupandika milimo na yingi mingi, umuwikaji b’ob’o. Ulusumo lunulo lugab’izukijaga abhanhu bhenab’o igiki, b’ulijene ijo jilinihanga, jidagayiyagwa inhuni.

Ulusumo lunulo lolanga bhanhu higulya ya gub’iza na widohya b’o gwikala na bhanhu bho mholele. Uwikaji bhunub’o bhugabhadugijaga b’ingi uguginja amakoye gab’o chiza, nulu gugatumila chiza amatwajo gab’o, kunguno bhuli jene ijo jilinihanga jidakijaga ugub’iza ni nhuni. Hugwene guhaya giki, bhuli jene ijo jilinawandijo, jidagayiyagwa ugub’iza na nhalikijo.

KISWAHILI: KILA KILICHO NA SURA KINA KISOGO

Chanzo cha methali hiyo huangalia sura na kisogo cha mtu. Sura humaanisha mwanzo wa mtu au kitu fulani. Kisogo humaanisha mwisho wake huyo mtu au kitu hicho.

 Kwa hiyo, kila kilicho na sura hakikosi kuwa na kisogo, humaanisha, kwamba, ‘kila kilicho na mwanzo hakikosi kuwa na mwisho.’

Methali hiyo, hulinganishwa kwa watu wafikirio kwamba wataishi milele hapa duniani. Kwa sababu hiyo, mmoja wao akifariki, watu hao hupata mshituko hata kupelekea kwa baadhi yao kupoteza maisha, kwa sababu ya mshituko huo. Watu hao husahau kuwa ‘kila kilicho na sura kina kisogo.’

Zaidi ya hayo, methali hiyo pia hulinganishwa kwa watu wapatao matatizo au mafanikio, yakiwemo yale ya kupata utajiri, kuwa na afya njema, kupata kazi na kadhalika, maishani mwao. Methali hiyo huwakumbusha watu hao kuwa kila kilicho na sura hakikosi kuwa na kisogo.

Methali hiyo hufundisha watu juu ya kuwa na unyenyekevu wa kuishi na watu kwa amani. Hali hiyo huwawezesha wengi kuyatatua vizuri matatizo yao, na kuyatumia vizuri mafanikio yao, kwa sababu kila kilicho na sura hakikosi kuwa na kisogo. Ndiyo kusema, ‘kila kilicho na mwanzo hakikosi kuwa na mwisho.’

 

elephant-richness

meditate-

ENGLISH: EVERYTHING THAT HAS A FACE HAS A BACK HEAD

The overhead proverb looks at the existence of the face and the back head, both being parts of a human being. On the one hand, the face signifies the beginning of person or thing, and on the other hand, the back head signifies the end of a person or thing. Therefore, everything that has a face also has an end, that is, the back head. This also means that ‘everything that has a beginning has an end.’

The proverb relates to those who think that they will live on earth forever. Thus, when one of them passes on, these people get so devastated to an extent of even losing their own life as well, due to the shock. They forget that ‘everything that has a face has a back head.’

In addition, the proverb is also relates to people who experience both success and problems. Success could be in form of wealth, good health, employment, and so on. The proverb reminds them that everything that has a face also has a back head.

The proverb teaches people about the importance of living with others in humility and in peace. This enables people to solve their problems effectively, and to make the most out of their success, because everything that has a face has a back head. This is to say, ‘Everything that has a beginning has an end.’