sayings

239. ULU N’IGAMANAGWA NINADIZILE.

Imbuki ya kahaile kenako ilolile munhu uyo agaja hanhu alinawisagiji bho gupandika matwajo masoga. Aliyo lulu, ahooshika koyi ugapandika makoye badala ya mafumilo miza. Gashinaga lulu, akahayile kenako agayombaga munhu uyo oigaiyagwa iyo olikobhaga.

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kubhanhu abho bhadibhegelejaga chiza haho bhatali uguitumama imilimo yabho, guti gwita bhukengeji bho gudula gudebha chiza amafumilo ga milimo yabho yiniyo. Ugukija gwita b’ukengeji guti bhunubho haho bhatali uguitumama imilimo yabho, gugabhenghelejaga gugayigwa iyo bhaliicholaga, na guyomba giki, ‘ulu nhigamanagwa ninadizile.’

Akahayile kenako, kalanga bhanhu  gwita bhukengeji bhutale bho milimo yabho, haho bhatali uguitumama imilimo yiniyo. Ubhukengeji bhunubho b’ugubhambilija uguimana na guitumama imilimo iyo idulile gubhenhela matwajo mingi umuwikaji b’ob’o.

Yohane 11:21.

KISWAHILI: NINGEJUA NISINGEKUJA.

Chanzo cha msemo huu chaangalia mtu aliyeenda sehemu fulani akiwa na matumaini ya kupata maendeleo mazuri. Lakini basi, alipofika huko alipata matatizo badala ya mafanikio. Kumbe basi, msemo huo husemwa na mtu aliyekosa kile alichokuwa akikitafuta.

Msemo huu hulinganishwa kwa watu wasiojiandaa vizuri kabla ya kufanya kazi zao, kama vile, kufanya utafiti wa kutosha kuzifahamu kazi ziwezazo kuwaletea maendeleo maishani mwao. Kutokufanya utafiti kama huo, kabla ya kuzifanya kazi zao, hupelekea kwao kukosa kile walichokuwa wakikitafuta, na kusema, ‘ningejua nisingekuja.’

Msemo huo hufundisha watu  kufanya utafiti wa kina kabla ya kuzifanya kazi zao. Utafiti huo utawawezesha watu hao kuzifahamu na kuzitekeleza vizuri kazi zile ziwezazo kuwaletea maendeleo maishani mwao.

(Yohane 11:21)

IMG_20190704_091951_3

ENGLISH: HAD I KNOWN I WOULDN’T HAVE COME.

The origin of this saying is a traveller who went somewhere in hopes of making positive progress. Getting to his or her destination, he or she was disappointed to face problems instead of recording any success and ended up blaming himself or herself, “Had I known, I wouldn’t have come”. Thus, such saying is used by people who miss what they look for.

The saying is used comparatively to people who would want to do something but are not well prepared beforehand by doing such things as enough research to identify the tasks that can bring them success in their lives. Not doing such research beforehand causes them to miss what they look for, and end up saying, ‘Had I known, I wouldn’t have come.’

The saying reminds people about doing thorough research before doing their jobs. Such research would enable those individuals to become familiar with and carry out the tasks that are most likely to bring them successes.

John 11:21.

236. MEJA O BHUGOTA ADILAMBAGA MAKONO.

Imbuki ya kahayile kenako ilolile munhu uyo alib’eja b’ugota. Umunhu ng’winuyo agab’ub’ejaga ub’ugota bhunubho, ukunu alibhudimagula bho makono gakwe, kugiki b’ub’ele chiza.

Aliyo lulu, ub’ugota bhunub’o makanza gangi b’ugab’izaga b’ululu; kunguno yiniyo, adilamba amakono gakwe. Hunagwene abhanhu bhagayombaga giki, ‘meja o b’ugota adilambaga makono.’

 Akahayile kenako kagatumamilagwa kubhanhu abho b’agab’ejaga ginhu jab’o na witegeleja. Abhanhu bheneb’o bhadeb’ile igiki, ijo bhalijib’eja jidulile gwenha solobho ukubhanhu ulub’ujitumamila chiza, aliyo lulu, ulubhujitumamila shib’i, jidulile gwenha makoye ukubhanhu bhenabho.

Akahayile kenako kalolile kulanga bhanhu gubhiza na witegeleja  bhutale ulu bhalib’eja ginhu josejose, kugiki iginhu jinijo, jidule gubhenhela solob’o umuwikaji b’ob’o.

1Petro 5:8.

KISWAHILI: MTENGENEZA DAWA HAJILAMBI MIKONO.

Chanzo cha msemo huo huangalia mtu yule atengenezaye dawa. Mtu huyo hutengeneza dawa hiyo huku akiishika kwa mikono yake ili aweze kuhakikisha kwamba dawa hiyo inakuwa nzuri.

Lakini basi, dawa hiyo wakati mwingine huwa chungu, kwa sababu hiyo, mtu huyo huhakikisha kwamba hajilambi mikono yake. Ndiyo maana watu husema, ‘mtengeneza dawa hajilambi mikono.’

Msemo huo hutumiwa kwa watu wale wafanyao kazi au watengenezao kitu fulani kwa umakini wa hali ya juu. Watu hao waelewa kwamba, kile watengenezacho huweza kuleta faida kwa watu kikitumiwa vizuri, lakini kikitumiwa vibaya, chaweza kuleta matatizo kwa watu hao.

Msemo huo hufundisha watu kuwa makini sana wakati watengenezapo kitu chochote, ili kitu hicho kiweze kuleta faida katika maisha yao na wenzao.

1Petro 5:8.

 

 

medicine

pharmacy

ENGLISH: A MEDICINE MAKER DOES NOT LIK ONE’S PALMS.

The origin of this saying is based on a person who makes medicines, especially herbals. The person does that using his or her bare hands to ensure that they are of good quality.

But then, the medicines sometimes become bitter; as such, the person makes sure he or she is cautious enough not to lik his/her palms. That is why people say, ‘a medicine maker does not lik one’s palms.’

The saying is used to those people who work or make something with extra care. These people understand that their products can be of good use to people when used properly. However, if misused, they can cause serious problems to them.

The saying teaches people to be extra careful when they do something, so that it can bring benefits to their lives and to their peers.

1 Peter 5: 8.

234. NTUMAMILA JAKWE ADILAMBAGA MAKONO

Imbuki ya kahayile kenako ilolile munhu uyo alitumamila sabho jakwe. Umunhu ng’wunuyo agajitumamilaga na wisandazu bhutale isabho jinijo, kunguno adebhile umo ojikoyakeyelaga ugujipandika.

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kubhanhu abho bhagaitumamaga imilimo bhobhukamu mpaka bhajipandika isabho. Abhanhu bhenabho bhagajitumamigala isabho jinijo bho wisandazu bhutale, kunguno jilisabho jabho.

Akahayile kenako kalanga bhanhu higulya ya gubhiza na bhukamu bho gutumama milimo kugiki bhadule gupandika sabho jabho. Isabho jinijo hijo bhagujitumamila na wisandazu, kunguno untumamila jakwe adilambaga makono.

Mathayo 20:1-16.

Walawi 19:13.

Kumbukumbu 24:15.

KISWAHILI: MTUMIA ZA KWAKE HAJILAMBI MIKONO

Chanzo cha msemo huo huangalia mtu atumiaye mali zake. Mtu huyo huzitumia mali hizo kwa uhuru mkubwa, kwa sababu afahamu jimsi alivyozihangaikia katika kuzipata.

Msemo huo hulinganishwa kwa watu wale wafanyao kazi kwa bidii sana mpaka kufikia hatua ya kupata mali. Watu hao huzitumia mali hizo kwa uhuru mkubwa kwa sababu ni zao wenyewe.

Msemo huo hufundisha watu juu ya kuwa na bidii ya kutosha kufanya kazi ziwezao kuwapatia mali na mafanikio makubwa maishani mwao. Mali hizo huwapa nafasi ya kuzitumia kwa furaha, kwa sababu atumiaye mali zake hajilambi mikono.

Mathayo 20:1-16.

Walawi 19:13.

Kumbukumbu 24:15.

interesting-

ENGLISH: ONE WHO USES HIS/HERS DOES NOT LICK HIS/HER HANDS

The above saying is about a person who exploits his/her wealth. Such a person uses his/her wealth with great freedom because he/she knows how he/she struggled to amass it.

The saying relates to people who work very hard to enable them acquire richness. Such people exploit these riches with a lot of freedom because they belong to them after all.

The saying teaches people about being diligent enough to do work that can give them wealth and great success in their lives. Ownership guarantees one the sense of security and gives them the opportunity to use their property happily, because ‘one who uses his/hers does not lick hands.’

Matthew 20: 1-16.

Leviticus 19:13

Deuteronomy 24:15.

232. NHOLE NA GUKULIKILE

Imbuki ya kahayile kenako yingilile kulinkima na ngosha abho bhalihaya gwitola. Uumo obho agung’wilaga ung’wiye giki, ‘nhole nagukulikile.’ Umuguyomba chiniko alolecha giki, ulubhitola bhagwikala kihamo mpaga pye ishigu ja witoji bhobho. Agayombaga chene unkima uyo aling’wila ungosha uyo alihaya guntola giki, wikale nag’hwe mpaka gushiga kub’ugikulu bhokwe. VIDEOYustina from Ndoleleji Research group presents a song about a joyful marriage

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kubhitoji abho bhagikalaga kihamo umushigu jabho jose. Abhanhu bhenabho bhamanile ugwiyumilija kihamo na bhichabho umuwitoji bhobho, umumakanza gose, agamakoye nagabhuyegi pye shigu ja bhulamu bho witoji bhobho.

Akahayile kenako kalanga bhitoji higulya ya gubhiza na wiyumilija ubho gudula gubhambilija ugwikala kihamo umushigu jabho jose. Uwiyumilija bhunubho bhugulanga bhana bhabho higulya ya gwikala na nhungwa ja wiza ija gudula gwikala bho mholele na bhanhu, umubhulamu b’ob’o.

Waefeso 5:21-24.

Marko 10:1-9.

 

KISWAHILI: NIOE NIKUZEEKEE

Chanzo cha msemo huo chatokea kwa mwanamke na mwanaume ambao watalajia kuoana. Mmoja wao humwambia mwenzake kwamba, ‘nioe nikuzeekee.’ Kwa kusema hivyo, huonesha kwamba, wakioana wataishi pamoja mpaka uzeeni mwao. Husema hivyo mwanamke akimwambia mwanaume yule atakaye kuoana naye, kwamba waishi naye mpaka kufikia umri wa uzee wao.

Msemo huo hulinganishwa kwa wana ndoa wale waishio pamoja siku zote za maisha yao. Watu hao, wafahamu namna ya kuvumiliana pamoja na wenzao katika raha na shida, siku zote za maisha ya ndoa yao.

Msemo huo hufundisha watu wa ndoa juu ya kuwa na uvumilivu wa kuweza kuwasaidia katika kuishi kwa pamoja siku zote za ndoa yao. Uvumilivu huo huwafundisha pia watoto wao juu ya kujijengea tabia njema ya kuishi kwa amani na wenzao maishani mwao.

Waefeso 5:21-24.

Marko 10:1-9.

lovely black marriage

ENGLISH: MARRY ME I GROW OLD FOR YOU

The overhead saying is based on marriage intent of a man and a woman. One tells the other, ‘Marry me I grow old for you.’ By saying this, they express the intention or wish that the two will stay together until their old age. Usually, this is what the woman tells the man who is going to marry her, as a solemn wish to live and grow old with her.

The saying is comparable to married couples who live together all the days of their lives. Such people know how to accommodate their partners in times of comfort and in distress throughout their married life.

The saying teaches about the virtue of patience for a steadfast marriage life for couples. Such patience is also useful in building good habits in children for a harmonious relationship with their peers.

Ephesians 5: 21-24.

Mark 10: 1-9.

231. IHADIKE LIDAKOMELAGWA KAYA

Imbuki ya kahayile kenako yingilile kulinamugi uyo agaigasijaga ikaya yakwe bhobhukali. Ikaya yiniyo igasalambanaga kunguno ya bhukalihilwa bhunubho. Hunagwene agawilagwa na bhiye giki, “ihadike lidakomelagwa kaya.”

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kubhanhu abho bhagabhakalihilaga abhanhu abhahakaya jabho. Abhanhu bhenabho bhadabhizaga na bhutongeji bhowiza ukubhanhu bhabho bhenabho. Ubhukali bhunubho bhugabhasalambanyaga abhanhu abhahakaya jabho jinijo, kunguno ya wikaji bhenubho. Gashinaga lulu, goligong’hana igiki, ilihadike lidakomelagwa kaya.

Akahayile kenako kalanga bhanhu higulya ya gub’iza na nhungwa ja gubhatongela chiza abhanhu bhahakaya jabho. Ubhutongeji ubhowiza bhunubho, bhugubhinha wiyabhi abhanu bhabho ubhogudula gutumama milimo yahahakaya yiniyo bho mholele na nduhu uguhadikijiwa.

Filimoni 1:14.

Yohane 8:31-32.

KISWAHILI:AMRI YA HAIJENGI FAMILIA

Chanzo cha msemo huo chatokea kwa mzee wa familia aliyeishi kwa kuwalazimisha watu wake katika kutekeleza majukumu ya pale. Familia hiyo ilisambalatika kwa sababu ya watu wake kukalipiwa mara kwa mara na mzee huyo. Ndiyo maana watu humwambia mzee huyo kwamba, amri haijengi familia.

Msemo huo hulinganishwa kwa watu ambao huwakalipia watu walioko kwenye familia zao. Ukali huo huwajengea hofu watu wao mpaka kufikia hatua ya kusambalatika pale nyumbani. Watu hao huwa hawana uongozi mzuri kwa watu wao. Ndiyo maana watu humwambia mtu huyo kwamba, amri haijengi familia.

Msemo huo hufundisha watu juu ya kuwa na tabia ya kuweza kuwaongoza vizuri watu wao hao. Uongozi huo ndiyo ule ulio mzuri uwapao watu wao uhuru wa kutosha kuwawezesha kufanya kazi zao kwa amani na uhuru wa kujituma zaidi badala ya kusubiri kulazimishwa.

Filimoni 1:14.

Yohane 8:31-32.

entrepreneur1

ENGLISH: A COMMAND DOES NOT BUILD A FAMILY

The above saying examines how a family cannot be built through duress by the family elder, who forces people to carry out their duties. Such a family would crumble because of the constant harsh words or commands used by the elder to reproach people as they work. That is why people would tell such an elder that ‘a command does not build a family.’

The saying is comparable to people who use harsh language to admonish others in their families. Such hostility breeds fear in people to the point of breaking the home. And this is a symptom of poor leadership qualities in the elders. That is why such a leader or elder is told, ‘a command does not build a family.’

The saying teaches people about the character of leading others well. Sound leadership allows people sufficient freedom to enable them carry out their duties peacefully and freely rather than by compulsion.

Philemon 1:14.

John 8: 31-32.