heritage

220. JIKOME JIGAKOMELAGA MIHAYO

Imbuki ya lusumo lunulo yingile kuligasho lya gulenganija mihayo ya bhanhu abho bhidumaga. Ulu gwigela mhayo nheb’e ab’andugu b’agwib’ilinga nagugub’ugilija chiza mpaga gushiga b’agumane umhayo gunuyo.

Ijigasho jinijo jigakengelaga bho witegeleja b’utale ubho bhudulile gugulenganija chiza umhayo gunuyo. Hunagwene abhanhu bhagayombaga giki, ijikome jigamelaga mihayo.

Ulusumo lunulo lugalenganijiyagwa kubhanhu abho bhalinab’utogwa bho gub’ambilija abhichab’o abho bhidumile. Abhanhu bhenabho bhagitaga jigasho ijagudula guikengela chiza imihayo iyobhidumilile abhanhu bhenabho mpaga gushiga hikanza lyagub’ayangula. B’agab’ugilijaga kugiki b’adule ugundeb’a unhubhi na gunhugula adizushokela ugunkenya ung’wiye.

Ulusumo lunulo lolanga bhanhu higulya ya gubhiza na bhutogwa bhogwita jigasho ja gudula gubhayangula abhanhu abho bhidumaga. Ijigasho jinijjo, jigabhambilijaga ugwita bhukengeji ubhogudula guyimala chiza imihayo iyo bhidumila abhichibho bhenabho. Ijigasho jinijo jigenhaga wikaji bho mholele, kunguno ijikome jigakomelaga mihayo.

1 Kor 6:1-4.

KISWAHILI: KIKAO HUTATUA MATATIZO

Chanzo cha methali hiyo chaanzia kwenye kikao cha kuwapatanisha watu waliokosana. Likitokea neno au tatizo fulani, wanandugu hukusanyika kwa ajili ya kulichunguza vizuri neno hilo mpaka walipatie ufumbuzi.

Kikao hicho hufanya utafiti kwa umakini mkubwa uwezao kulitapatia ufumbuzi tatizo hilo. Ndiyo maana watu husema kwamba, kikao hutatua matatizo ya watu.

Methali hiyo hulinganishwa kwa watu wenye upendo wa kuwasaidia wenzao waliokosana. Watu hao hufanya kikao kiwezacho kufanya utafiti mzuri juu ya ukweli wa maneno ya wale waliokosania ili waweze kuwaamua bila upendeleo wowote. Wanakikao hao huulizia kwa makini ili waweze kumfahamu yule aliyemkosea mwenzake na muonya itakiwavyo, asije akarudia kosa lile.

Methali hiyo hufundisha watu juu ya kuwa na upendo wa kuwawezesha kuitisha kikao cha kuweza kuwapatanisha watu waliokosana. Kikao hicho huwasaidia watu katika kufanya utafiti wa kuwawezesha kulifahamu tatizo kwa undani juu ya kile walichokosania wenzao hao. Kikao hicho huleta maisha ya amani kwa watu waliokosana kwa sababu ya kulifanyia utafiti wa kuweza kulitatua tatizo hilo.

1 Kor 6:1-4.

people-croud

ENGLISH: A MEETING RESOLVES PROBLEMS

The above proverb looks at a situation whereby people get to have their differences resolved through dialogue. This means that, ideally, whenever a problem arises, kinsmen gather to deliberate on it for possible solutions.

The sitting conducts due diligence with great care, ensuring that the best solution is arrived at. This is the reason why it is said that ‘a meeting resolves problems.’

The proverb is compared to people who possess the compassion to help others overcome their differences. They undertake thorough investigation to get to the bottom of the conflict, and then give an impartial judgment. Through careful probing, the meeting identifies the offender and warns him/her accordingly, lest he/she should repeat the mistake.

The proverb teaches about the greatness of sparing time to organize sessions to help resolve people’s differences. Such sessions allow for sufficient fact-finding in order to better understand the source of conflict between the victims. As a result of all the effort in getting to the root of the misunderstanding, a peaceful co-existence among the people is assured.

1 Cor 6: 1-4.

 

219. GULIKINDA LYUBHA MU NHINGO

Imbuki ya lusumo lunulo ilolile Lyubha ilo munhu alilitila ya bhub’i. ILyub’a lilimi, myaji, nulu Mulungu. Umyaji ukubhanha bhakwe agiyegelaga na Mulungu. Ugulikinda Lyub’a munhingo ijilanijije na guntula, nulu gunduka umyaji. Ilinilo liliibhengwe itale ilo lidulile gung’wenhela izumo umunhu uyo witaga chiniko.

Ulusumo lunulo lugalenganijiyagwa kubhanhu abho bhalinibhengwe ukubhabhyaji bhab’o. Abhanhu bhenabho bhagab’itilaga ya bhub’i abhabhyaji bhabho. Iyab’ub’i yiniyo yilikihamo na kubhaduka, nulu gubhatula abhab’abhyaji bhab’o bhenabho. Abhanhu bhenabho bhagalikindaga iLyub’a munhingo.

Ulusumo lunulo lolanga bhanhu higulya ya gubhakuja chiza abhabhyaji bhabho. Ilikujo linilo lijilanijije na kubhalanghala bho gwikala mubhuyegi nabho. Mukikalile kenako bhagudula gupandika mbango ja gwikala bho mholele umuwikaji bhobho ubhomusi munumu.

Kumbukumbu la Torati 27:16.

Kutoka 20:12.

Marko 7:10.

Waefeso 6:2-3.

KISWAHILI: KULICHOMA JUA SHINGONI

Chanzo cha methali hiyo huangalia Jua ambalo mtu analifanyia matendo maovu. Jua humaanisha pia mzazi, au Mungu. Mzazi kwa watoto wake hukaribiana na Mungu. Kulichoma Jua shingoni huendana na kumtukana au kumpiga mzazi. Kitendo hicho ni cha dharau kubwa ambacho chaweza kumletea laana mtu aliyekifanya.

Methali hiyo hulinganishwa kwa watu walio na dharau kwa wazazi wao. Watu hao huwafanyia matendo maovu wazazi wao hao. Matendo hayo maovu ni pamoja na kuwafokea au kuwapiga wazazi wao. Watu hao hulichoma Jua shingoni.

Methali hiyo hufundisha watu juu ya kuwaheshimu vizuri wazazi wao. Heshima hiyo huendana na kuwatunza kwa kukaa nao kwa furaha. Maisha hayo huwawezesha watu kupata baraka za kuishi na watu kwa amani duniani.

Kumbukumbu la Torati 27:16.

Kutoka 20:12.

Marko 7:10.

Waefeso 6:2-3.

person-sun

ENGLISH: TO PIERCE THE SUN ON THE NECK

The overhead proverb takes into account the integral station of the sun in people’s life. Essentially, the sun is the source of human life, but it is often times abused by people, as stated by the words of the proverb: ‘To pierce the sun on the neck.’ Being a very critical entity as it is, the sun may symbolize a parent, or even God. To his/her children, a parent is next to God. Therefore, piercing the sun on the neck is akin to insulting or assaulting a parent. Such an act is a gross in magnitude, and it can attract a curse to the offender.

The proverb is compared to people who despise their parents through undesirable acts like assault or general mistreatment. Such people ‘pierce the sun’s neck’.

Such proverb teaches people to respect their parents. But this respect should be coupled with taking care of the parents, for instance, by living with them happily. Such a gesture of kindness enables people to receive blessings for a peaceful life on earth.

Deuteronomy 27:16.

Exodus 20:12.

Mark 7:10

Ephesians 6: 2-3.

215. MUJIKUBHA JA NG’WAMUNHO ISENGE LILIHO

Research sponsored by: Don Sybertz, with special thanks to Rev Joe Healey (African Proverbs, Sayings and Stories)

Imbuki ya lusumo lunulo ilolile mhayo uyo gub’isile umung’holo iyo ilimujibha ja ng’wa munhu. Umunhu ng’wunuyo ulu aduguhayaga umhayo gunuyo uyo gulihoyi umung’holo yakwe, mdugumana. Ijikubha jigalenganijiyagwa ni isenge, kunguno ulu jikolo jitulile kumpindo mudujibhona abhangi.

Ulusumo lunulo lugalenganijiyagwa kubhanhu abho bhagab’isaga makoye gabho, nulu bhusatu bhobho. B’adab’awilaga abhichabho amakoye gabho nulu isada jabho. Amakoye genayo gagakulaga mpaga galemela ugwinjiwa. Nose gagabhinjaga kuwelelo, hunaho abhanhu abha munzengo gunuyo bhagayombaga giki, “Mujibha ja ng’wa munhu isenge liliho.’

Ulusumo lunulo lolanga bhanhu higulya ya kuleka gubhisa makoye gabho, kunguno amakoye genayo gadulile kukula mpaga gubhalemela uguginja. Yigelelilwe abhanhu abho bhalina makoye ga bhusatu guti genayo, bhab’achale kusitali bhagalagulwe haho gatali ugukula, kugiki bhadule ugupila.

Warumi 16:25-26.

1Kor 2:9-11.

Mathayo 13:10-11.

KISWAHILI: KIFUANI MWA MTU KIFICHO KIMO

Chanzo cha methali hiyo huangalia neno au tatizo lililofichwa ndani ya moyo ulioko kifuani mwa mtu. Mtu huyo asipotaka kuwaambia tatizo au neno hilo lililopo ndani ya moyo wake, hamtalifahamu. Kifua hulinganishwa na kificho kwa sababu kitu kikiwekwa kwenye kificho humtakiona ninyi wengine.

Methali hiyo hulinganishwa kwa watu wale wafichao matatizo au magonjwa yao. Watu hao huwa hawawambii wenzao matatizo au ugonjwa wao. Matatizo hayo hukua mpaka kufikia hali ya kushindikana kutatuliwa. Mwishowe hufikia hatua ya kusababisha kifo kwao, ndipo waishio karibu nao kugundua uwepo wake matatizo hayo kwa watu hao, na kusema, ‘kifuani mwa mtu kificho kimo.’

Methali hiyo hufundisha watu juu ya kuacha kuficha matatizo yao kwa sababu matatizo hayo yaweza kukua mpaka kufikia hatua ya kuwaondolea uhai wao. Yafaa watu walio na matatizo yakiwemo yale ya ugonjwa, wayapeleke watu hao kutibiwa mahospitalini, kabla hayajafikia hatua ya kuhatarisha maisha yao, ili waweze kupona.

Warumi 16:25-26.

1Kor 2:9-11.

Mathayo 13:10-11.

chest-press

 

 

 

 

 

 

 

 

 

man-3

ENGLISH: A PERSON’S CHEST IS A HIDING PLACE

The above proverb literally looks at the human character of keeping secrets. People are known to conceal their Issues or troubles within their chests, that is, in their hearts. As such, it is difficult for anyone to tell what the other person’s heart holds. The chest is compared to a hiding place, like a cave, because it hides things from view.

The proverb is compared to those who hide their problems or illnesses from the knowledge of others. Consequently, their problems grow until they become impossible to solve, reaching a point of becoming fatal to them. It is usually at this point that neighbors get to learn of the afflictions of the troubled person. Then they would say, ‘A person’s chest is a hiding place.’

The proverb teaches people to avoid hiding their problems because those problems can escalate to a point of causing harm, including loss of life. It is therefore important that people use the earliest opportunity to detect and share what ails them, to avert disaster.

Romans 16: 25-26.

1 Corinthians 2: 9-11.

Matthew 13: 10-11.

214. UYO ADADULILE UGUKUNGILA ADUBHULAGA INDIMU

Research sponsored by: Don Sybertz, with special thanks to Rev Joe Healey (African Proverbs, Sayings and Stories)

Imbuki ya lusumo lunulo ilolile b’alingi b’a ndimu. Umunhu ulu ahayile gub’ulaga ndimu igelelilwe agolanye ijilanga ja gub’ulagila giti masonga, ichumu, na ngong’ho, kugiki adule uguib’ulaga.  Amane uko lulolile uluyaga, na adule ugujikungila indimu jinijo. Hunagwene abhanhu bhagayombaga giki, ‘uyo adadulile ugukungila adub’ulaga indimu.’

Ulusumo lunulo lugalenganijiyagwa kuli munhu uyo alinawitegeleja bho gub’iza na bhugolanya b’ushiganile haho adinita nimo gosegose undimu. Umunhu ng’wunuyo agapandikaga matwajo mingi umubhutumami bho milimo yakwe. Adebhile igiki ‘uyo adadulile ugukungila adubhulaga indimu.’

Ugudula ugukungula igalenganijiyagwa na gub’iza na bhugolanya ubho bhushiganile, haho munhu adinita nimo gosegose undimu. Ugub’ulaga indimu ilenganilile na gupandika matwajo mingi kwingila mubhutumami bho mumilimo yakwe umunhu ng’wunuyo.

Ulusumo lunulo lolanga bhanhu higulya ya gubhiza na witegeleja bhogugolanya gushiganile, haho bhadinita nimo gosegose undimu. Uwitegeleja bhunubho bhugabhambilijaga abhanhu bhenabho ugupandika amatwajo amingi, umumilimo yabho, ayo dadulile gujichala bhutongi ikaya jabho.

Yigelelilwe abhanhu bhenabho bhab’ize na witegeleja bho gugolanya gushiganile haho bhatali ugwandya uguitumama imilimo yabho, kugiki bhadule ugupandika amatwajo agagujibheja chiza ikaya jabho.

Matendo 20:29.

Waroma 16:19.

Mathayo 10:16.

Yohana 10:12.

KISWAHILI: ASIYEWEZA KUNYEMELEA HATAUA MYAMA PORI

Chanzo cha methali hiyo huangalia wawindaji  wenye vibali harali vya kuwindia wanyama pori. Mtu akitaka kuua mnyaga pori hutakiwa kuwa na maandalizi ya kuchukua silaha za kuulia kama vile: mishale, mkuki, na bunduki ili aweze kufanikisha lengo lake hilo. Hutakiwa kufahamu pia mwelekeo wa upepo na kuwa na uwezo wa kuwanyemelea wanyama hao. Ndiyo maana watu husema kwamba, ‘Asiyeweza kunyemelea hutaua mnyama pori.’

Methali hiyo hulinganishwa kwa mtu mwenye umakini wa kufanya maandalizi yaliyo kamilika kabla ya kuanza kufanya kazi yoyote iliyo ngumu. Mtu huyo hupata mafanikio mengi katika kazi zake kwa sababu afahamu kwamba, ‘asiyeweza kunyemelea hataua mnyama pori.’

Kuweza kunyemelea hufananishwa na kuwa na maandalizi makamilifu kabla ya kufanya kazi yoyote ile iliyo ngumu. Kuua mnyama pori hulinganishwa na kupata mafanikio ya kutoka kwenye kazi yake mtu huyo.

Methali hiyo hufundisha watu juu ya kuwa na umakini wa kufanya maandalizi makamilifu kabla ya kufanya kazi yoyote ile iliyo ngumu. Umakini huo huwasaidia watu hao katika kupata mafanikio mengi kwenye kazi zao yawezayo kuziendeleza vizuri familia zao.

Yafaa watu hao wawe na umakini wa kujiandaa kikamilifu kabla hawajaanza kuzifanya kazi zao ili waweze kupata mafanikio ya kuweza kuziendesha vizuri familia zao.

Matendo 20:29.

Waroma 16:19.

Mathayo 10:16.

Yohana 10:12.

the-man-watering can

ENGLISH: HE/SHE WHO DOES NOT KNOW HOW TO STALK CANNOT KILL PREY

The overhead proverb relates to hunting wild game, especially by those who are licensed to do so. If a hunter intends to accomplish his/her goal, the person must be sufficiently prepared with suitable weapons like: arrows, spears and rifles. And apart from being able to tell the direction of the wind, the hunter should also have the capacity to stealthily stalk or track the animals. This is why people would say, “He/she who does not know how to stalk cannot kill a wild animal.”

The proverb is compared to a person who is careful to do thorough preparation before undertaking any difficult task. Such a person is sure to achieve a lot of success in his/her endeavors, with the realization that ‘He/She who knows not how to stalk cannot kill a wild animal.’

‘Procrastination’ is a term used to mean not having thorough preparation before undertaking any difficult task. It is compared to laziness. On the other hand, killing a wild animal is compared to gaining the success of a job.

The proverb teaches people to be keen on making proper preparations before undertaking any task. This principle would help them achieve more success in their activities, which would in turn guarantee better families.

Acts 20:29.

Romans 16:19.

Matthew 10:16.

John 10:12.