Songs

202. BHUSIGA BHO GULANDA BHUTAMALAGA NZALA HAKAYA

Research sponsored by: Don Sybertz, with special thanks to Rev Joe Healey (African Proverbs, Sayings and Stories)

Imbuki ya kahayile kenako ilolile b’usiga ubho gulanda aha kaya ya ng’wa munhu. Ub’usiga bhunubho b’ugab’izaga bhugehu duhu, kunguno unandi obho agab’ub’uchaga wei kugiki bhagazugilwe abhanhu bhakwe bhalye. Gashinaga ub’usiga bhunubho bhugashilaga kulikanza liguhi duhu. Kuyiniyo lulu, unandi ob’usiga ng’wunuyo  agisangaga bhuli lushigu adinabhusiga aha kaya. Hunagwene, abhanhu bhagayombaga giki ‘b’usiga bho gulanda bhudamalaga nzala hakaya.’

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kuli munhu uyo agab’izaga alalilile aha kaya yakwe bhuli lushigu kunguno ya bhukokolo bhokwe ubho gutumama milimo. Umunhu ng’wunuyo agikalaga bho gumana wilandilija ijiliwa bhuli lushigu. Kunguno yiniyo, abhiye abho bhandebhile igiki alinkokolo, bhagang’wilaga giki, ‘b’usiga bho gulanda b’udamalaga nzala hakaya,’ kugiki atumame milimo ya gudula kumpandikila jiliwa umunhu ng’wunuyo.

Akahayile kenako kalanga bhanhu higulya ya kub’iza bhakamu bha gutumama milimo ya gubhapandikila jiliwa ijo jidulile gumala nzala umukaya jabho. Ubhukamu ubho gutumama milimo bhunubho, bhugub’enhela sabho za gudula gubhambilija ijinagujib’eja chiza ikaya jabho.

Mithali 20:4.

2Wathesalonike 3:10.

KISWAHILI: MTAMA WA KUAZIMA HAIMALIZI NJAA KWENYE FAMILIA

Chanzo cha msemo huo chaangalia mtama wa kuazima kwenye familia. Mtama huo huwa kidogo kwa sababu muazimaji wake huubeba yeye mwenyewe ili wakapikiwe watu wake wale. Kumbe mtama huo huisha kwa muda mfupi tu. Kwa hiyo, muazimaji wa mtama huyo hujikuta hana mtama karibu kila siku, kwenye familia yake. Ndiyo maana, watu husema kwamba, ‘mtama wa kuazima haumalizi njaa kwenye familia.’

Msemo huo hulinganishwa kwa mtu ambaye huwa ana njaa nyumbani kwake kila siku, kwa sababu ya uvivu wake wa kufanya kazi. Mtu huyo kuishi kwa kuazima chakula kwa watu wengine karibu kila siku. Kwa sababu hiyo, wenzake ambao humfahamu kwamba ni mvivu, humwambia kwamba, ‘mtama wa kuazima haumalizi njaa kwenye familia,’ ili afanye kazi za kumpatia chakula mtu huyo.

Msemo huo hufundisha watu juu ya kuwa na bidii ya kufanya kazi za kuwapatia chakula kiwezacho kumaliza tatizo la njaa kwenye familia zao. Bidii hiyo, itawapatia watu hao mali za kuweza kuwasaidia katika kuzijenga vizuri familia zao.

Mithali 20:4.

2Wathesalonike 3:10.

food1

ENGLISH: BORROWED MILLET DOES NOT END HUNGER IN THE FAMILY

The in the air saying focuses on the aspect of borrowing food (millet) for family use. Ordinarily, borrowed millet is usually very little because the borrower carries the much that can feed his/her family only for a short time. Therefore there is always scarcity of the food in the family every day. That is why people say, ‘borrowed millet does not end hunger in the family.’pearl-millet-

The saying is likened to someone who goes hungry on daily basis because of his/her laziness. He/she survives on borrowed food from other people almost daily. So, in a bid to encourage him/her to work hard and provide enough food for his/her family, his/her colleagues would tell the lazy born that ‘borrowed millet does not end hunger in the family.’

The above saying teaches people about how hard work can enable them provide sufficient food for their families and alleviate the problem of hunger. It is hard work that yields the resources to help people build their families effectively.

Proverbs 20: 4.

2 Thessalonians 3:10.

201. IPILE IDALEB’ELAGA

Research sponsored by: Don Sybertz, with special thanks to Rev Joe Healey (African Proverbs, Sayings and Stories)

Imbuki ya kahayile kenako ilolile nyama iyo yazugagwa. Inyama yiniyo igab’izaga ya guliwa na bhuli munhu uyo whisangaga. Igachembagulagwa na gutinagulwa kugiki bhanhu bhingi bhadule gupandika nulu kadoo. Ichene huguhaya giki, inyama ulu yuzugwa bhagulya bhingi, nulu munhu ugaiwa inyama yiniyo, agubuta nulu misuji yayo. Gashinaga lulu,  guligonhana igiki, ‘ipile idaleb’elaga.’

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kuli munhu uyo atogilwe ugubhambilija abhanhu abho b’alinamakoye bho gutumila jikolo na miganiko gakwe. Umunhu ng’wunuyo aling’wiza nholo ijinagub’ambilija abhanhu abho bhali na makoye. Adeb’ile ugugab’anha na bhiye ijo alinajo, kunguno amanile igiki iyoipile idaleb’elaga.’

Akahayile kenako kalanga bhanhu higulya ya gudebha ugubhambilija abhanhu abho bhali na makoye. Yigelelilwe abhanhu bhenabho bhadule ugubhambilija abhichabho, bho gubhinha jikolo, nulu miganiko ayo gadulile ugubhambilija umuwikaji bhobho.

Marko 7:25-30.

KISWAHILI: ILIYOIVA HAIPELEI

Chanzo cha msemo huo chaangalia nyama iliyopikwa. Nyama hiyo huliwa na kila mtu aikutaye mahali ilipo. Huwa inakatwa katika vipande vidogo kwa lengo la kuwawezesha watu wengi kuipata. Ndiyo kusema kwamba, nyama ikipikwa huliwa na watu wengi, na hata kama mtu akikosa kipande chake, atakunya walau mchuzi wake. Kumbe ni kweli kwaba, iliyoiva haipelei.

Msemo huo hulinganishwa kwa mtu apendaye kuwasaidia watu walio na matatizo kwa kutumia mali na mawazo yake. Mtu huyo ni mkarimu katika kuwasaidia wahitaji walioko kwenye maeneo yake. Afahamu namna ya kuwapa wenzake vile alivyo navyo, kwa sababu afahamu pia kwamba, iliyoiva haipelei.

Msemo huo hufundisha watu juu ya kuelewa namna ya kuwasadia watu ambao wako kwenye matatizo mbalimbali, yakiwemo yale ya kupungukiwa na chakula. Yafaa watu hao wajitahidi kuwasaidia wenzao kwa kuwapatia kitu au ushauri wa kuwawezesha kupata utatuzi wa matatizo yao.

Marko 7:25-30.

appetizer

ENGLISH: NO ONE MISSES WHAT HAS BEEN COOKED

The above saying is about cooked meat. Such meat gets to be eaten by everyone who comes around. It is usually cut into small pieces so that many people can each have a bite. But in the event that someone misses a piece, he/she can drink its sauce. That is why it is said that ‘no one misses what has been cooked.’cooking2

The saying is likened to someone who, through his/her ideas and wealth, enjoys helping people who are in problems, like those in needy situations. He/she understands the spirit of sharing because he/she knows that ‘no one misses what has been cooked.’

Such saying teaches people about being helpful to those saddled in various problems, including them that lack food. It is good for people to assist others either by giving them material provisions or pieces of advice to enable them find solutions to their problems.

Mark 7: 25-30.

200. UOGUKELEJA NG’WA NTEMI AGUYOLA MIMBA GO NVA

Research sponsored by: Don Sybertz, with special thanks to Rev Joe Healey (African Proverbs, Sayings and Stories)

Imbuki ya lusumo lunulo ingilile hajigukulu ja Ntemi. Ikale abhatemi bhagita jigukulu  ja gulya pye abhanhu. Umunhu uyo agaja akelejije, huyo agab’iza na nimo go guyola amapalala. Gwingila henabho, abhanhu bhagandya guyuyomba giki, ‘uogukeleja ng’wa Ntemi aguyola mimba go nva.’

Ulusumo lunulo lugalenganijiyagwa kuli munhu uyo agakelejaga ugushiga ahajigukulu, nulu ahalib’ilinga ilya ntale. Umunhu ng’wunuyo agasangaga abhiye bhaipandikaga yose iyo iliya solobho umuwikaji bhobho. Abhiye bhenabho bhaganhugulaga bhogung’wila giki, ‘uogukeleja ng’wa Ntemi aguyola mimba go nva,’ kugiki oye umunhu ng’wunuyo ugukeleja.

Ulusumo lunulo lolanga bhanhu higulya ya gwanguha ugushiga ukumilimo nu kumihayo iya solobho umuwikaji bhobho. Imilimo ni mihayo yiniyo ili kihamo na jikukulu ja bhatale, lib’ilinga lya bhatale ilyaguyombela mihayo ya solobho umuwikaji bho bhanhu, na guja gujusalila. Uwanguhi b’unub’o b’udulile gubhambilija abhanhu bhenabho ijinagujibheja chiza ikaya jabho.

KISWAHILI: ATAKAYECHELEWA KWA MFALME ATAZOA MZOGA WA MBWA

Chanzo cha methali hiyo chatokea kwenye skukuu ya mfalme. Hapo zamani wafalme waliwaalika watu wote kwenda kula skukuu. Mtu yule aliyefika kwa kuchelewa ndiye aliyekuwa mzoaji wa takataka. Kuanzia hapo, watu walianza kusema kwamba, ‘atakayechelewa kwa mfalme atazoa mzoga wa mbwa.’

Methali hiyo hulinganishwa kwa mtu yule achelewaye kufika kwenye matukio muhimu maishani mwake, yakiwemo yale yanayoitishwa na wakubwa. Mtu huyo hukuta wenzake wamepata yote yaliyo ya maana katika kuwaletea maendeleo. Kwa hiyo, wenzake hao humuonya mtu huyo ili asichelewe tena, kwa kumwambia kwamba, ‘atakayechelewa kwa mfalme atazoa mzoga wa mbwa.’

Methali hiyo, hufundisha watu juu ya kuwahi kufika kwenye matukio muhimu katika maisha yao. Matukio hayo ni pamoja na skukuu mbalimbali, mikutano, semina, muda wa kufungua ofisi zao, kuanza kazi na kwenda kusali. Kuwahi huko, kutawasaidia watu hao katika kuziendeleza na kuzijenga vizuri familia zao.

Mathayo 25:7-13.

dog-dead

ENGLISH: HE WHO GETS LATE AT THE KING’S PALACE COLLECTS THE DOG’S CARCASS

The overhead proverb draws its origin from the ceremonies at the king’s palace. In the past, kings invited all the people to evening feasts. But whoever arrived late was tasked to collect the trash. It is from such background that people began to say, ‘he who gets late at the king’s palace collects the dog’s carcass.’

The proverb is comparable to someone who arrives late at the most important events in his/her life, including those convened by those in authority. The person gets there when everything of value has already been taken up by his/her colleagues. Therefore, to warn the latecomer against future delays, the colleagues would tell him/her, ‘he who gets at the king’s palace late collects the dog’s carcass.’

Such proverb teaches people about arriving on time at the important events in their lives. These events could include important occasions, meetings and seminars. It is also a critical thing to observe time for opening offices, going to work and/or for prayer. Keeping time enhances development and family growth.

Mathew 25: 7-13.

 

 

 

 

199. AGUSIMINZAGA NA MOTO KUNGONGO

Research sponsored by: Don Sybertz, with special thanks to Rev Joe Healey (African Proverbs, Sayings and Stories)

Imbuki ya lusumo lunulo ilolile moto uyo gulingongo go ng’wana munhu, uyo agusiminzaga. Umoto gunuyo, jiliginhu gisebhu ijo jigabishaga jiliwa, nulu jose jose ijo jidulile kutulwa moi.

Umoto uyo gulikungongo go ng’wana munhu gugolechaga makoye  ayo agusiminzaga nago umunhu ng’wunuyo. Gashinaga abhanhu abho bhaligabhona amakoye ga ng’wa umunhu ng’wunuyo, bhagayombaga giki, ‘agusiminzaga na moto kungongo.’

Ulusumo lunulo lugalenganijiyagwa kuli munhu uyo aliming’holo umukikalile kakwe. Umunhu ng’wunuyo alemile ugub’agunana abhiye. Atogilwe gwikala bhung’wene umukikalile kakwe.

Hunagwene, abhanhu abho bhandeb’ile igiki alinikoye linilo, bhagayombaga giki, munhu ng’winuyo, ‘agusiminzaga na moto kungongo.’ Giko lulu nuweyi ulu osiminzaga, adugunanwa, kunguno ya wiminholo bhokwe bhunubho.

Ulusumo lunulo lolanga bhanhu higulya ya gub’iza na wizangholo bho gwiyambilija na bhichabhho umuwikaji bhobho. Yigelelilwe abhanhu bhenabho bhabhuleke uwimingholo, kunguno alinduhu munhu uyo adulile gutumama nimo yiyene bho nduhu gwambilijiwa na bhiye.

Luka 5:7.

KISWAHILI: ATEMBEA NA MOTO MGONGONI

Chanzo cha methali hiyo chaangalia moto uliyoko mgongoni mwa mtu atembeaye. Moto huo ni kitu kiunguzacho na kiwezacho kuivisha chakula au kitu chochote kiwezacho kuwekwa humo.

Moto huo ambao uko mgongoni mwa mtu huonesha matatizo atembeayo nayo mtu huyo. Kumbe basi, watu ambao huyaona matatizo yake hayo, mtu huyo, husema kwamba, mtu huyo, ‘atembea na moto mgongoni.’

Methali hiyo hulinganishwa kwa mtu mwenye tabia ya uchoyo maishani mwake. Mtu huyo huwa hataki kusaidia wenzake kwa sababu ya ubinafsi wake. Yeye hupenda kuishi peke yake, maishani mwake.

Ndiyo maana, watu ambao wayafahamu matatizo yake hayo, husema kwamba, mtu huyo ‘atembea na moto mgongoni.’ Hivyo basi, hata yeye atembeapo, hatasaidiwa, kwa sababu ya uchoyo wake huo.

Methali hiyo hufundisha watu juu ya kuwa na ukarimu wa kuwawezesha kusaidiana na wenzao katika shughuli mbalimbali maishani mwao. Kwa hiyo, watu hao watakiwa kuachana na tabia ya uchoyo maishani mwao, kwa sababu hakuna mtu ambaye aweza kufanya kazi peke yake bila kusaidiwa na wenzake.

Luka 5:7.

villager

ENGLISH: ONE WHO WALKS WITH FIRE ON THE BACK

The literal meaning of the above proverb is about a person who walks around with fire on his/her back. Fire can be described as something that cooks food, or that burns, or completely smolders anything.

Fire on someone’s back symbolizes the problems that the person bears. So, as they behold the sorry situation of the afflicted person, the people would say, ‘that man walks with fire on his back’.

Such proverb can be likened to a person who behaves in a selfish way. He/she prefers to stay in isolation, and avoids being helpful to others. And because of his/her selfish nature, the person cannot be helped by others, so he/she ‘walks with fire on the back.’

The proverb teaches people about generosity. Indeed, no one can live or work in isolation, so people need to help each other in various ways to guarantee prosperity in their lives.

Luke 5: 7.

198. NG’WIZA ALALILE

Research sponsored by: Don Sybertz, with special thanks to Rev Joe Healey (African Proverbs, Sayings and Stories)

Imbuki ya lusumo lunulo ilolile kajile ka ng’wa munhu. Umunhu uyo agizaga alalile agolechaga mholele. Ali munhu uyo agayombaga mihayo ya wiza. Adaiyombaga iyo iliyab’ub’i. Umunhu ng’winuyo aliowiza ulu alalile, aliyo ulu umisha adulile gwita mito ga b’ub’i, kunguno agandyaga guiganika ya b’ub’i. Gashinaga lulu, ung’wiza alalile ali munhu uyo aliowiza umukayombele kakwe, aliyo amito gakwe galiheke.

Ulusumo lunulo lugalenganijiyagwa kuli munhu uyo agayombaga mihayo ya wiza, aliyo amito gakwe galigab’ub’i. Umunhu ng’wunuyo agab’izaga agabisile, amito gakwe. Hunagwene abhanhu bhagang’witanaga giki ‘ng’wiza alalile,’ aliyo ulu umisha, aliob’ub’i, nulu ading’wiza.

Ulusumo lunulo lolanga bhanhu higulya ya gub’iza na nhungwa imo iyo iliyawiza, umuwikaji bhobho. B’adizub’iza na nhungwa ibhili, giki ya mholele na ya bhulugu. Yigelelilwe bhakomanye gwikala na mholele umuwikaji bhobho, kugiki bhadule ugulileka ilikenya.

Imholele yiniyo igubhambilija abhanhu bhenabho umugujib’eja chiza ikaya ni jumuiya jabho. Bhagudula gwikala na witogwi na bhichabho.

Mathayo 13:27-28.

KISWAHILI: AJAYE/MZURI AKIWA AMELALA

Chanzo cha methali hiyo chaangalia mwenendo wa mtu. Mtu yule ajaye akiwa amelala huonesha amani. Huonesha tabia njema kwa sababu ya kutokunena maovu. Mtu huyo ni mzuri akiwa amelala, lakini akiamuka huweza kutenda maovu kwa sababu huanza kufikiria mawazo yaliyo maovu. Kumbe basi, ajaye au mzuri akiwa amelala ni mtu mzuri kwa nje, kwa sababu ya kuongea kwake maneno ya amani, lakini kwa ndani yuko tofauti.

Methali hiyo hulinganishwa kwa mtu yule aongeaye maneno mazuri, lakini matendo yake ni maovu. Mtu huyo huwa ameficha matendo yake. Ndiyo maana watu humwita, ajaye akiwa amelala, au mzuri akiwa amelala, akiamuka atakuwa muovu.

Methali hiyo hufundisha watu juu ya kujijengea tabia moja iliyo njema maishani mwao. Wasiwe na tabia mbili, yaani, ya amani na ile ya vita. Yafaa watu hao, wachague kuwa na tabia ya kuishi kwa amani na wenzao, ili waweze kuacha ugonvi maishani mwao.

Amani hiyo huwawezesha watu kuzijenga vizuri familia na jumuiya zao.  Zaidi ya hayo, watu hao wataweza kuishi kwa upendo na wanafamilia wenzao katika maisha yao.

Mathayo 13:27-28.

family women man

ENGLISH: THE GOOD ONE COMES WHILE ASLEEP/ THE ONE WHO COMES WHILE ASLEEP

The above proverb is about a person’s behavior. ‘The one who comes while asleep’ refers to a peaceful situation because no evil is spoken by a fellow in slumber. Contrariwise, such a person may breed discord when awake because of his/her evil thoughts and actions. In essence therefore, ‘the one who comes while asleep’ depicts a good person on the outside (read peaceful utterances) but could be totally different inside.

The proverb is compared to someone who speaks pleasant words, but whose actions are evil. Since his/her actions are usually hidden, he/she is referred to as ‘the one who comes while asleep’, or ‘the good one who comes while asleep’. His/her evil character is revealed when he/she speaks up.

The proverb teaches people about fostering a singular good character in their lives. They should not harbor a double personality, for instance, that of harmony and that of hostility. They ought to avoid conflicts and to promote a peaceful co-existence with their peers in their lives.

Peace enables people to build stable families and strong communities. This in turn makes it possible for them to live in harmony.

Matthew 13: 27-28.