1025. ULU UJILE BULU ULU USHOKILE SELE.

Imbuki ya kahayile kenako ihoyelile higulya ya bhudahi bho minzi bho bhakima. Abhakima ulu bhajile kumongo gujudaha minzi, b’agatuulaga jiseme ja gudahila aminzi genayo umundobho jabho. Ijiseme jinijo jigajaga jitulanya ni ndob’o jalila ‘gudulu gudula’ aliyo ulu bhashokile jigabhiza sele, kunguno jigab’izaga muminzi. Hunagwene abhanhu bhagayombaga giki, “ulu ujile bulu ulu ushokile sele.”

Akahayile kenako, kagalenijiyagwa kuli munhu uyo agigulambijaga gutumama milimo yakwe, mpaga opandika sabho ja gutumila bho molele, umukikalile kakwe. Umunhu ng’wunuyo, agazunyaga guleka tulo jakwe bho gwipuna diyu gete kunguno ya bhukamu bho gutumama milimo mpaga opandika sabho ya guyulya apolile, umukaya yakwe yiniyo. Uweyi agasab’aga majikolo mingi noyi, kunguno ya gulitumila chiza ilikanza lwakwe lya milimo, umukikalile kakwe.

Umunhu ng’wunuyo, agikolaga na bhadayi bha minzi abho bhagaja kumongo na jisema jilidulanya umundobho, ijo jigikala sele aho bhashokile, kunguno nuweyi agatumamaga milimo yakwe bho bhukamu bhutale na nguzu ningi, mpaka opandika sabho ningi ja gutumamila, umukikajile kakwe.  Hunagwene abhanhu bhagang’wilaga giki, “ulu ujile bulu ulu ushokile sele.”

Akahayile kenako, kalanga bhanhu higulya ya gwigulambija gutumama milimo yabho chiza mpaga bhandike sabho ningi, kugiki bhadule gujilanhana chiza ikaya jabho, umuwikaji bhobho.

Mithali 20:5.

Yohana 4:7.

Yohana 4:10-15.

Mithali 14:23.

Mithali 21:5.

Mithali 24:27.

KISWAHLI: UNAPOENDA KELELE UNAPORUDI KIMYA.

Chanzo cha msemo huo cha husu uchotaji wa maji wa wanawake. Wanawake wanapoenda kuchota maji mtoni, huweka vyombo vya kuchotea maji ndani ya ndoo zao. Vyombo hivyo, hupiga kelele ndani ya ndoo hizo na kulia ‘gudulu gudulu’ kwa sababu ya kugongana na ndoo wakati wa kwenda. Lakini wakati wa kurudi huwa viko kimya kwa sababu ya vyombo hivyo kuwa ndani ya maji. Ndiyo maana watu husema kwamba, “unapoenda kelele unaporudi kimya.”

Msemo huo, hulinganishwa kwa mtu yule ambaye hujibidisha kufanya kazi zake mpaka anafanikiwa kupata mavuno mengi ambayo huyatumia kwa amani, katika maisha yake. Mtu huyo, hukubali kuacha usingizi wake kwa kuamuka asubuhi na mapema kwa sababu ya bidii yake hiyo, ya kufanya kazi mpaka anafakiwa kupata mali za kutumia akiwa ametulia, nyumbani kwake. Yeye hutajirika kwa kupata mali nyingi sana, kwa sababu ya kuutumia vizuri muda wake huo wa kazi, katika maisha yake.

Mtu huyo, hufanana na wachotaji wa maji walioenda mtoni na vyombo vyao vikipiga kelele wakarudi vikiwa kimya, kwa sababu naye hujibidisha kufanya kazi kwa nguvu, na bidii kubwa, mpaga anafanikiwa kupata mali nyingi za kutumia katika familia yake. Ndiyo maana watu humwambia kwamba, “unapoenda kelele unaporudi kimya.”

Msemo huo, hufundisha watu juu ya kujibidisha kufanya kazi zao kwa nguvu, ili waweze kupata mali nyingi za kutumia katika familia zao, maishani mwao.

Mithali 20:5.

Yohana 4:7.

Yohana 4:10-15.

Mithali 14:23.

Mithali 21:5.

Mithali 24:27.

ENGLISH: WHEN YOU GO YOU MAKE NOISE BUT YOU RETURN SILENTLY.

The cradle of the above saying is about women’s water fetching. When the women go to fetch water from the river, they put water fetching vessels in their buckets. These vessels, in turn, scream into the buckets and make noise ‘gudulu gudulu’ because of colliding with the bucket on the way. But when they return, they are silent because these bowls are in the water. That is why people say, “when you go you make noise but you return silently.”

This saying is likened to a man who works hard enough to earn a living until he is able to reap a bountiful harvest that he peacefully uses in his lifetime. This man, agrees to give up his sleep by waking up early in the morning because of his diligence, to work until he has to get the property for using while he is calm, at his home. He becomes rich because of the good use of his time in his daily life.

This man resembles the water fetchers who went to the river with their vessels shouting and came back in silence, because he also strives to work hard, with great diligence to the point of managing to get a lot of resources for using in his family. That is why people say to him that, “when you go you make noise but you return silently.”

This saying imparts in people a clue on how to work hard, so that they can earn a lot of money for spending in their family lives.

Proverbs 20: 5

John 4: 7.

John 4: 10-15.

Proverbs 14:23.

Proverbs 21: 5.

Proverbs 24:27.

madagascar-1

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.