Author: Sukuma legacy

1436. LINZWI LILINA MATAMBI.

Imbuki ya kahayile kenako ihoyelile linzwi ilo ligakulaga bho guja hasi mpaga lyabhiza na matambi agagulidimila ilinti ilitale ilo lilina matambi galyo. Ilinzwi linilo ligabhizaga na nguzu ja gudula gugudimila unti intale pye na matambi gago kunguno ya bhujamu bholyo. Hunagwene abhanhu bhagalitanaga giki, “linzwi lilina matambi.”

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kuli munhu uyo atolile mpaga upandika bhana bhingi, bhizukuru na bhizimbili bhakwe, umuwikaji bhokwe bhunubho. Umunhu ung’wunuyo agayilelaga chiza ikaya yakwe bho guilanga gutumama milimo ya gubhapandikila matwajo gaguyilanhanila chiza ikaya yiniyo kunguno ya witegelecha bhokwe bhunubho, umukikalile kakwe kenako. Uweyi agapandikaga matwajo mingi noyi akaya yakwe kunguno ya witegeleja bhokwe bhunubho ubho guyilela chiza ikaya yakwe yiniyo, umuwikaji bhokwe.

Umunhu ng’wunuyo agikolaga ni linzwi ilo lilina matambi ga gugudimila unti na matambi gago, kunguno nu weyi alina nanguzu na witegeleja bhutale ubho guyilela na guyilanhana chiza ikaya yakwe yiniyo, umuwikaji bhokwe bhunubho. Hunagwene abhanhu bhagang’witanaga giki, “linzwi lilina matambi.”

Akahayile kenako kalanga bhitoji higulya ya gubhiza na witegeleja bho gujilela chiza ikaya jabho, kugiki bhadule gupandika matwajo mingi umukaya jabho jinijo, umuwikaji bhobho.

Mwanzo 17:7.

2 Samweli 5:12.

Yohana 15:1-9.

KISWAHILI: MZIZI WENYE MATAWI.

Chanzo cha msemo huo huongelea juu ya mzizi unaokua kwa kwenda chini ya ardhi mpaka unapata matawi ya kuweza kuushikiria mti mkubwa wenye matawi. Mzizi huo huwa na nguvu za kuweza kuushikiria mti mkubwa wenye matawi yake kwa sababu ya uimara wake huo. Ndiyo maana watu huuita jina la “mzizi wenye matawi.”

Msemo huo hulinganishwa kwa mtu yule aliyeoa akapata watoto wengi, wajukuu na vilembe, katika maisha yake. Mtu huyo, huilea vyema familia yake hiyo kwa kuifundisha kufanya kazi za kuwapatia mahitaji ya kutosha kutumia kwa sababu ya uaminifu wake huo maishani mwake. Yeye hupata mafanikio mengi sana kwenye familia yake kwa sababu ya uaminifu wake huo wa kuilea vyema familia hiyo, maishani mwake.

Mtu huyo hufanana na ule mzizi wenye matawi ya kuushikiria mti wenye matawi, kwa sababu naye ana nguvu na uaminifu wa kuilinda vyema familia yake hiyo, maishani mwake. Ndiyo maana watu humuita jina la “mzizi wenye matawi.”

Msemo huo hufundisha wana ndoa juu ya kuwa na uaminifu wa kuzilea vyema familia zao, ili waweze kupata maendeleo mengi katika familia zao, maishani mwao.

Mwanzo 17:7.

2 Samweli 5:12.

Yohana 15:1-9.

 

ENGLISH: BRANCHED ROOT

The origin of this saying comes from a root that grows underground and develops many branches strong enough to support a large tree. Because of its deep foundation and spreading branches, the root is able to hold the tree firmly and give it stability. For this reason, people call it a “branched root.”

This saying is matched to a person who gets married and is blessed with many children, grandchildren, and great-grandchildren. Such a person raises the family well by teaching them good values, responsibility, and useful skills so that they can provide for their needs. Through faithfulness, commitment, and hard work, this person builds a strong and successful family.

Like a branched root that supports a great tree, this person has the strength, loyalty, and wisdom to protect and sustain the family throughout life. That is why he is called a “branched root.”

This saying imparts in married couples an idea of importance of faithfulness, responsibility, and dedication in raising their families. When a family is built on these virtues, it grows strong, stable, and fruitful, bringing lasting progress and blessing to future generations.

Genesis 17:7.

2 Samuel 5:12.

John 15:1–9.

 

 

1435. NGANHANAZU.

Akahayile kenako kalolile nti ngudizu uyo guli gubhi ubho gugulola. Aliyo lulu unti gunuyo, gugafunya matwajo gawiza na manonu gete ugugalwa. Abhanhu bhagagulolaga bhagukolwa aliyo ulubhagalya amatwajo gago bhayega na gugutogwa unti gunuyo. Hunagwene bhagagwitanaga giki, “nganhanazu.”

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kuli munhu wihanga lyabhubhi uyo alindamaganu aliyo ng’holo yakwe iliyawiza umukaji bhokwe. Umunhu ng’wunuyo, agabhalonjaga pye abhanhu chiza bho nduhu ugubhakomanya kunguno ya ng’holo yakwe iyawiza yiniyo, umukikalile kakwe kenako. Uweyi agayilelaga chiza ikaya yakwe bho guyilanga gwikala ni kujo kubhanhu bhose kunguno ya ng’holo yakwe iyawiza yiniyo, umuwikaji bhokwe bhunubho.

Umunhu ng’wunyo agikolaga nu nti ungudizu ugolihanga lyabhubhi aliyo amatwajo gago galimanonu, kunguno nuweyi alinihanga lyabhubhi aliyo ing’holo yakwe iliyawiza ukubhanhu bhakwe, umuwikaji bhokwe bhunubho. Hunagwene abhanhu bhagag’witanaga giki, “nganhanazu.”

Akahayile kenako kalanga bhanhu higulya ya gubhiza na ng’holo jawiza ijagulamula bhanhu bhabho bho nduhu gubhalola hanze ya mili, kugiki bhadule gubheja bhulamuji bho nhana umukaya jabho jinijo.

Mwanzo 18:19.

Mathayo 5:3-11.

Wagalatia 3:1-6.

KISWAHILI: MDUMAVU.

Msemo huo huangalia mti mdumavu ambao ni mbaya kwa kuuangalia. Lakini mti huo hutoa matunda mazuri na matamu kabisa kwa kuyala. Watu wanapougalia mti huo huuchukia lakini wakiyala matunda yake hufurahi na kuupenda. Ndiyo maana watu hao huuita mti huo jina la “mdumavu.”

Msemo huo, hulinganishwa kwa mtu mwenye sura mbaya aliyedumaa lakini roho yake ni nzuri maishani mwake. Mtu huyo, huwajali vizuri watu wote bila ya kuwabagua kwa sababu ya roho yake hiyo nzuri katika maisha yake hayo. Yeye huilea vyema familia yake kwa kuwafundisha watu wake kuwa na heshima kwa watu wote kwa sababu ya roho yake hiyo nzuri, maishani mwake.

Mtu huyo, hufanana na ule mti mdumavu wenye sura mbaya lakini matunda yake ni mazuri na matamu, kwa sababu naye ana sura mbaya lakini roho yake ni mzuri kwa watu wake. Ndiyo maana watu humuita jila la “mdumavu.”

Msemo huo hufundisha watu juu ya kuwa na roho nzuri za kuwaamua vyema watu wao bila ya kuangalia sura ya nje, ili waweze kuwa na maamuzi ya haki katika familia zao hizo.

Mwanzo 18:19.

Mathayo 5:3-11.

Wagalatia 3:1-6.

 

ENGLISH: A RETARDED ONE.

This saying refers to a tree that is stunted in growth and unattractive in appearance. When people see it, they dislike it because it does not look strong or beautiful. However, when the tree bears fruit, its fruits are very good and delicious to eat. Those who taste the fruit are pleased and begin to appreciate the tree. Because of this contrast between appearance and value, people call it “a retarded one.”

The saying is compared to a person whose outward appearance is unattractive and whose physical growth seems limited, yet whose inner spirit is good and upright. Such a person treats all people with care and fairness, without discrimination. Because of his good spirit, he raises his family well and teaches them to respect others and live peacefully within the community.

Like the stunted tree that looks ugly but produces excellent fruit, this person may not appear impressive outwardly, but his actions and character bring life and goodness to others. For this reason, people describe him with the saying “a retarded one,” emphasizing not weakness, but the hidden value found within.

This saying teaches people to value inner character over outward appearance. It calls the community to judge wisely, guided by good spirit and understanding, so that right decisions may be made in family and community life.

 

Genesis 18:19 – Righteous character revealed through responsible living.

Matthew 5:3–11 – Blessedness found not in appearance, but in the spirit.

Galatians 3:1–6 – Value measured by faith and obedience, not outward form.

 

 

1434 YAFUNYAGA ITONE LYA MININGA.

Aho kale yalihoyi noni iyo yabhalisha jiliwa abhana bhayo. Aho jashila ijiliwa ijo yabhalisijaga, igipundula umwili goyo kugiki gadule gufuma mininga gagubhalisija abhana bhayo. Abhana bhayo bhenabho bhagagang’wa amininga gayo mpaga yucha. Hunagwene abhanhu bhagayomba giki, “yafunyaga itone lya mininga.”

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kuli munhu uyo agabhalanhaga abhanhu bhakwe bho bhutogwa bhutale umukikalile kakwe. Umunhu ng’wunuyo, agikomejaga kutumama milimo midamu bho nguzu mpaga uyimala kugiki adule gubhapandikila jiliwa abhanhu bhakwe, kunguno ya bhutogwa bhokwe bhunubho, umuwikaji bhokwe. Uweyi agapandikaga bhudula bho guyibheja chiza ikaya yakwe yiniyo kunguno ya bhutogwa bhokwe ubho gwigulambija gutumama milimo ya gubhapandikila jiliwa abhanhu bhakwe bhenabho, umukikalile kakwe kenako.

Umunhu ng’wunuyo agikolaga ni noyi iyo igipundula umili goyo mpaga yucha kugiki idule gubhapandikala jiliwa abhana bhayo, kunguno nuweyi akikomejaga gutumama milimo bho nguzu mpaga obhapandikila jiliwa abhanhu bhakwe bhenabho, umuwikaji bhokwe bhunubho. Hunagwene abhanhu bhaganhayaga giki,  “ofunyaga itone lya mininga.”

Akahayile kenako kalanga bhanhu higulya ya gubhiza na bhutogwa bho guduja gwigulambija gutumama milimo ya gubhalanhanila chiza abhanhu bhabho, kugiki bhadule kujibheja chiza ikaya jabho jinijo, umubhulamu bhobho bhunubho.

Ezekieli 24:8.

Mathayo 27:25.

Yohana 6:54-56.

Waefeso 1:7.

Ufunuo 12:11.

 

KISWAHILI: AMETOA TOLE LA DAMU.

Hapo zamani alikuwepo ndege aliyekuwa akiwalisha chakula watoto wake. Kilipoisha chakula alichokuwa akiwalishia, ndege huyo aliamua kujitoboa mwili wake ili atoe damu ya kuwalishia watoto wake hao. Watoto hayo waliendelea kunywa damu yake hiyo mpaka alipokufa. Ndiyo maana watu walisema kwamba, “ametoa tone la damu.”

Msema huo hulinganishwa kwa mtu yule ambaye huwatunza kwa upendo watu wake katika maisha yake. Mtu huyo hujibidisha kufanya kazi ngumu mpaka anazimaliza kwa lengo la kuwapatia mahitaji ya kutosha kuwalisha watu wake hao kwa sababu ya upendo wake huo kwao, maishani mwake. Yeye hufanikiwa kuindeleza vizuri familia yake kwa sababu ya upendo wake huo wa kujibidisha kufanya kazi za kutosha kuwapatia mahitaji watu walioko kwenye familia yake hiyo, katika maisha yake.

Mtu huyo, hufanana na yule ndege aliyejitoboa mwili wake kwa ajili ya kuwapatia chakula watoto wake mpaka akapoteza maisha yake, kwa sababu naye hujibidisha kufanya kazi mpaka anafanikiwa kuwapatia watu wake mahitaji ya kutosha kutumia, maishani mwao. Ndiyo maana watu husema juu yake kwamba, “ametoa tone la damu.”

Msemo huo, hufundisha watu juu ya kuwa na upendo kwa watu wao unaowawezesha kujibidisha kutekeleza majukumu ya kuwatunza vizuri watu wao hao, ili waweze kupata maendeleo makubwa katika familia zao hizo, maishani mwao.

Ezekieli 24:8.

Mathayo 27:25.

Yohana 6:54-56.

Waefeso 1:7.

Ufunuo 12:11.

ENGLISH: HE HAS GIVEN A DROP OF BLOOD.

Once upon a time, there was a bird feeding its young. When the food it had gathered was exhausted, the bird chose to pierce its own body so that its blood might become food for its young. The chicks continued to drink the blood until the bird finally died. Because of this act of total self-giving, people began to say, “he has given a drop of blood.”

This saying is used to describe a person who loves his people deeply and cares for them with great devotion. Such a person works tirelessly, sacrificing personal comfort, strength, and even health in order to provide for those who depend on him. His goal is not personal gain, but to ensure that his family or community has enough to live with dignity.

Like the bird that pierced its own body to sustain its young, this person gives of himself without measure. Through hard work and self-sacrifice, he succeeds in maintaining his family and meeting their needs. For this reason, people say of him, “he has shed a drop of blood,” meaning that he has given his very life for the good of others.

This saying teaches the value of self-giving love—a love that accepts responsibility and willingly sacrifices for the well-being of others. It reminds people that true progress in family and community life is achieved through dedication, perseverance, and love that is ready to give everything.

Ezekiel 24:8 – Blood poured out as a testimony of sacrifice.

Matthew 27:25 – Blood associated with responsibility and covenant.

John 6:54–56 – Life given through blood, bringing life to others.

 

 

1433. KABLA SINAULONGA ULUKANI KWA VANU HODZAGE TA.

Kabla sinaulonga ulukani kwa vanu hodzage ta. (Bena)Kabla hujasema neno kwa watu, fikiria kwanza. (Swahili)
Avant de dire un mot aux gens, réfléchis d’abord. (French)
Before you say a word to people, think first. (English)

KISWAHILI. KABLA HUJASEMA NENO FIKIRI KWANZA.

Wabena ni kabila la Wabantu linalopatikana katika nyanda za juu kusini mwa Tanzania, hasa katika mkoa wa Njombe. Lugha yao inaitwa Kibena, na kituo chao cha kitamaduni kinajulikana kama Ubena. Idadi ya watu wa Bena inakadiriwa kuwa karibu watu 1,322,000. Kihistoria, walihama kutoka maeneo ya pwani, wakifuata Mto Rufiji hadi wakaweka makazi Mdandu.

Wabena wamegawanywa katika vikundi vidogo vitano: Ivong’ing’ombe, Sovi, Ikilavwugi, Nyikolwe, na Mfirika. Kibena kina lahaja kuu tano:

Ki-Kilavwugi – kinachozungumzwa katika Ilembula

Kisovi – inayozungumzwa katika Lusisi na Makambako

Kimaswamu – inayozungumzwa huko Imalinyi, Njombe mjini, na Mdandu

Ki-Lupembe – inayozungumzwa katika Lupembe

Ki-Mavemba – inayozungumzwa Uwemba na Igominyi.

Ingawa lugha ni sawa, matamshi hutofautiana. Kwa mfano, sauti “dz” ni ya kawaida katika lahaja nyingi, lakini katika Ki-Kilavwugi, hutamkwa “dj” (k.m., umuhudji). Katika Ki-Lupembe, “dzi” hutamkwa “chi” (k.m., umuhuchi kwa supu, achile kwa “imekuja”).

Ili kuhifadhi utamaduni wao, Wabena hutumia methali, ngoma, nyimbo, muziki na hadithi. Mithali, hasa, ina hekima nyingi na hutumiwa kufundisha, kuongoza, kuonya, kushauri, na kusahihisha.

Methali Kabla sinaulonga ulukani kwa vanu hodzage ta inatumiwa sana miongoni mwa Wabena. Inafundisha umuhimu wa kufikiri kabla ya kuzungumza. Watu wazima walitarajiwa kuiga usemi wa heshima, haswa wakati wa kulea watoto. Kwa mfano, mtoto hakuruhusiwa kumwita mzee mwongo (uwudesi), lakini badala yake alifundishwa kusema ukosie (“umekosea”). Hii ilidumisha heshima na maelewano katika jamii.

Ikiwa mtu alizungumza isivyofaa, walisahihishwa mara moja. Baba akikosea, mama anaweza kuwaambia watoto, Mmuhurumire ayagile mtanakumheka (“Mrehemu, amepotea, usicheke”). Hii ilifundisha watoto kwamba hata watu wazima wanaweza kufanya makosa, lakini wanapaswa kutibiwa kwa uelewa.

Huu hapa ni mfano halisi wa maisha: Mzee Maganga, mwenyekiti wa mtaa wa Kijiji cha Pamwambo, aliwahi kuandaa sherehe ya harusi. Wageni walikuja kutoka karibu na mbali. Baada ya ibada za jadi, ilikuwa wakati wa kula. Akiwakaribisha wageni alisema: “Ndugu zangu, wageni wapendwa, karibuni katika mtaa wetu, tumefurahi sana kwa ujio wenu, kwa kuwa watu ni wengi na viti havitoshi, naomba waungwana mkae mbele, na nyinyi wenyeji mliokuja kama kunguru, kaeni chini!

Sherehe hiyo ilisambaratika. Wenyeji walichukizwa sana na kuanza kuondoka. Wakamwambia yule mzee, “Kabla hujasema neno na watu, fikiri kwanza, sisi si kunguru, sisi ni watu wa heshima. Ingawa aliomba msamaha, uharibifu ulifanyika. Hata wageni walioheshimiwa walivunjika moyo. Maneno ya hovyo ya Mzee Maganga yaliharibu sherehe.

Hadithi hii inaonyesha jinsi kusema bila kufikiri kunaweza kusababisha fedheha na kuvunjika kwa mahusiano. Watu wanaozungumza bila kujali mara nyingi hujikuta wametengwa.

Sambamba za Kibiblia

Mathayo 5:37: “Acheni ‘Ndiyo’ yenu iwe ‘Ndiyo,’ na ‘Siyo’ yenu iwe ‘Siyo’; jambo lolote zaidi ya hayo hutoka kwa yule mwovu.”

Wakolosai 3:8: “Lakini sasa yaacheni nafsi zenu na mambo hayo yote, yaani, hasira, na ghadhabu, na uovu, na matukano, na matusi midomoni mwenu.”

Yakobo 3:8: “Lakini hakuna mwanadamu awezaye kuufuga ulimi; ni uovu usiotulia, umejaa sumu iletayo mauti.”

ENGLISH. BEFORE YOU SAY A WORD TO PEOPLE, THINK FIRST.

The Bena are a Bantu ethnic group located in the highlands of southern Tanzania, primarily in the Njombe region. Their language is called Kibena, and their cultural center is known as Ubena. The Bena population is estimated at around 1,322,000 people. Historically, they migrated from the coastal areas, following the Rufiji River until they settled in Mdandu.

The Bena are divided into five subgroups: Ivang’ing’ombe, Sovi, Ikilavwugi, Nyikolwe, and Mfirika. Kibena has five main dialects:

  • Ki-Kilavwugi – spoken in Ilembula
  • Kisovi – spoken in Lusisi and Makambako
  • Kimaswamu – spoken in Imalinyi, Njombe town, and Mdandu
  • Ki-Lupembe – spoken in Lupembe
  • Ki-Mavemba – spoken in Uwemba and Igominyi

Though the language is the same, pronunciation varies. For example, the sound “dz” is common in most dialects, but in Ki-Kilavwugi, it is pronounced “dj” (e.g., umuhudji). In Ki-Lupembe, “dzi” is pronounced “chi” (e.g., umuhuchi for soup, achile for “has come”).

To preserve their culture, the Bena use proverbs, dances, songs, music, and storytelling. Proverbs, in particular, are rich in wisdom and used to teach, guide, warn, advise, and correct.

The proverb Kabla sinaulonga ulukani kwa vanu hodzage ta is widely used among the Bena. It teaches the importance of thinking before speaking. Adults were expected to model respectful speech, especially when raising children. For instance, a child was not allowed to call an elder a liar (uwudesi), but instead was taught to say ukosie (“you are wrong”). This maintained respect and harmony in the community.

If someone spoke inappropriately, they were corrected immediately. If a father misspoke, the mother might tell the children, Mmuhurumire ayagile mtanakumheka (“Have mercy on him, he is lost, don’t laugh”). This taught children that even adults could make mistakes, but they should be treated with understanding.

Here is a real life example: Elder Maganga, the local chairperson of Pamwambo Village, once hosted a wedding ceremony. Guests came from near and far. After the traditional rites, it was time to eat. As he welcomed the guests, he said: “My brothers and sisters, dear guests, welcome to our neighborhood. We are very happy for your arrival. Since there are many people and not enough seats, I ask the gentlemen to sit in front, and you locals who came like crows, sit on the ground!”

The celebration fell apart. The locals were deeply offended and began to leave. They told the elder, Before you say a word to people, think first. We are not crows. We are honorable people. Though he apologized, the damage was done. Even honored guests were disheartened. Elder Maganga’s careless words ruined the celebration.

This story illustrates how speaking without thinking can lead to humiliation and broken relationships. People who speak recklessly often find themselves isolated.

Biblical Parallels

Matthew 5:37: “Let your ‘Yes’ be ‘Yes,’ and your ‘No,’ ‘No’; anything beyond this comes from the evil one.”

Colossians 3:8: “But now you must also rid yourselves of all such things as these: anger, rage, malice, slander, and filthy language from your lips.”

James 3:8: “But no human being can tame the tongue. It is a restless evil, full of deadly poison.”

Contemporary Use And Religious Application

This proverb reminds us to weigh our words carefully. Inappropriate speech has led to broken marriages, lost jobs and damaged relationships. Many young people are discouraged by harsh words from elders or superiors. Words can build or destroy.

As the Swahili say: Ni heri kujikwa kidole kuliko kujikwa ulimi (“It is better to stumble with your toe than with your tongue”).

In our Small Christian Communities and our churches, this proverb encourages respectful and thoughtful communication. It calls us to speak truth with love and to build up, not tear down, the next generation.

As we use the Synodal Process in building a Synodal Catholic Church, this Bena Proverb can help us to develop our listening skills and non-positional thinking.

NOTE: The text was improved with the help of AI (Artificial Intelligence) software.

Text by:

Sister Felisia Mbifile, SCSF

Rome, Italy

Email: felisiajmbifile@gmail.com

1432. OCHING’WA DUSHI HANGONGO.

Aho kale bhalihoyi bhanhu abho bhagandya gusola si ya bhichabho bho nguzu. Abhananzengo bhagandya bhulugu bho gubhalasa masonga abhanishi bhabho bhenabho mpaga bhubhahebha kunguno ya bhumani bhobho ubho gubhalasa masonga. Abho bhahewa abhanishi bhenabho bhagayuja umo ugalaswa isonga hangongo. Hunagwene bhagahaya giki, “oching’wa dushi hangongo.”

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kuli munhu uyo agasolaga jikolo ja bhanhu bho nguzu, umukikalile kakwe. Umunhu ng’wunuyo, agasolaga jikolo ja bhiye bho nguvu mpaka wikenya nabhiniki jikolo kunguno ya bhuvamiji bhokwe ubho gutumila nguzu bhunubho, umuwikaji bhokwe. Uweyi agatulagwa mpaga uminyiwa na bhinikili jikolo kunguno ya gusola jikolo jabho bho gutumila nguzu chiniko, umukikalile kakwe kenako.

Umunhu ng’wunuyo, agikolaga nabho bhagasola si ya bhichabho bho gutumila nguzu mpaka bhulaswa masongwa, kunguno nuweyi agasolaga jikolo ja bhiye bho nguzu, mpaga aminyiwa na bhinikili jikolo, umuwikaji bhokwe bhunubho. Hunagwene abhanhu bhagang’wilaga giki, “oching’wa dushi hangango.”

Akahayile kenako kalanga bhanhu higulya ya kuleka kusola sabho ja bhichacho bho gwigulambilaja gutumama milimo yabho chiza, kugiki bhadule gujibheja chiza ikaya jabho, umuwikaji bhobho bhunubho.

Isaya 22:3.

Zaburi 78:9.

KISWAHILI: AMECHOMWA MSHALE MGONGONI.

Hapo zamani walikuwepo watu waliochukua ardhi ya wenzao kwa nguvu. Wananchi hao walioanza vita kwa kuwapiga mishale hao maadui waliovamia ardhi yao mpaka wakawashinda kwa sababu ya ufundi wao wa kutumia mishale. Wao waliwashinda maadui hao kwa kuwapiga mshale mgongoni kila mmoja. Ndiyo maana walisema kwamba, “amechomwa mshale mgongoni.”

Msemo huo, hulinganishwa kwa mtu yule ambaye huchukua vitu wa watu kwa mguvu, katika maisha yake. Mtu huyo, huvamia na kuchukua vitu vya watu kwa kutumia nguvu hivyo, mpaka anagombana na wenye mali hizo, kwa sababu ya uvamizi wake huo wa kutumia nguvu, maishani mwake. Yeye upigwa na wenye mali mpaka anaumizwa kwa sababu ya tabia yake hiyo kuchukua mali za watu kwa nguvu, katika maisha yake hayo.

Mtu huyo, hufanana na wale waliochukuwa ardhi ya wenzao kwa kutumia nguvu mpaka wakapigwa mishale, kwa sababu naye hukuchua vitu vya watu kwa nguvu mpaka anaumizwa na wenye mali, maishani mwake. Ndiyo maana watu humwambia kwamba, “amechomwa mshale mgongoni.”

Msemo huo, hufundisha watu juu ya kuachana na tabia ya kuchukua mali za wenzao kwa kujibidisha kufanya kazi zao vizuri, ili waweze kuziendeleza vizuri familia zao, maishani mwao.

Isaya 22:3.

Zaburi 78:9.

ENGLISH: EVEN THOUGH YOU GROW LONG HAIR.

Once upon a time there was a man who grew long hair on his head. Such man despised an old man and a woman who had lived for many years because of his long hairs. He lacked an attention to understand that elders had seen many decent and evil deeds in their lives. That is why the elders told him that, “even though you grow long hair.”

This saying is equaled to a person who despises his elders in his life. This person thinks that he knows more by not listening to his elders when they give him good upbringing to live well with people, because of his contempt, in his life. He lacks an upbringing to take decent care of his family because of his contempt for his elders, in his life.

This person is like the one who grew long hair and despised his elders, because he also despises his elders for not listening to their upbringing, in his life. That is why his elders tell him that, “even though you grow long hair.”

This saying imparts in people an idea of stopping to despise their elders by listening carefully to their upbringing, so that they can raise their families well, throughout their lives.

Joshua Bin Sira 8:6.