1355. IGUGWESAGWA NH’AWA.

Akahayile kenako kahoyelile ndiimi o mitugo uyo agilendeja mpaga nose untugo gokwe gusolwa na mbiti. Undiimi ng’wunuyo, odimaga nholo, mbuli na ng’ombe. Nholo yakwe igasolwa na mbiti bho nduhu ugumana uweyi kunguno ya wilendeja bhokwe bhunubho mpaga nose abhanhu bhujibhona imbiti jiliyigwesa. Hunagwene abhanhu bhenabho bhagayomba giki, “igugwesagwa nh’awa.”

Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kuli munhu uyo adajilanhanaga chiza ijikolo jakwe, umukikalile kakwe. Umungu ng’wunuyo agajilekanijaga sagala ijikolo jakwe jinijo mpaga nose jajimila kunguno ya gugayiwa witegeleja bho kujilanhana chiza isabho jakwe jinijo, umuwikaji bhokwe. Uweyi agagayiyagwa isabho ja gung’wambilija aha kaya yakwe kunguno ya kujilekanija sagala mpaga nose jajimila ijikolo jakwe jinijo, umukikalile kakwe kenako.

Umunhu ng’wunuyo agikolaga nu ndiimi omitugo uyo agilendeja mpaga nose yusolwa na mbiti inholo yakwe, kunguno nuweyi agajilekanijaga sagala ijikolo jakwe mpaga nose jajimila, umuwikaji bhokwe bhunubho. Hunagwene abhanhu bhagang’wilaga giki isabho yakwe “igugwesagwa nh’awa.”

Akahayile kenako kalanga bhanhu higulya ya gubhiza na witegeleja bho gujilanhanha chiza ijikolo jabho, kugiki jidule gubhambilija chiza, umukaya jabho jinijo, umuwikaji bhobho.

Mithali 27:18.

Mithali 29:10.

Yeremia 39:11-12.

1Wathesalonike 2:7.

KISWAHILI: ANAVUTWA NA FISI.

Msemo huo huongelea juu ya mchungaji wa mifugo aliyejisahau mpaka mwishowe kondoo wake akachukuliwa na fisi. Mchungaji huyo, alikuwa akichunga kondoo, mbuzi, na ng’ombe. Kondoo wake alichukuliwa na fisi bila ya yeye kufahamu kwa sababu ya kujisahau kwake huko mpaka mwishowe watu wakawaona fisi wakimvuta kondoo huyo. Ndiyo maana watu hao walisema “anavutwa na fisi.”

Msemo huo, hulinganishwa kwa mtu yule ambaye hazitunzi vizuri mali zake katika maisha yake. Mtu huyo, huvitelekeza hovyo vitu vyake hivyo mpaka mwishowe vinapotea, kwa sababu ya kutovitunza vizuri vitu vyake hivyo, maishani mwake. Yeye huishiwa mali katika familia yake hiyo kwa sababu ya kuzitelekeza hovyo mali zake hizo mpaka mwishowe zinapotea, katika maisha yake hayo.

Mtu huyo, hufanana na yule mchungaji aliyejisahau mpaka kondoo wake akachukuliwa na fisi, kwa sababu naye huvitelekeza hovyo vitu vyake mpaka mwishowe vinapotea, maishani mwake. Ndiyo maana watu wanaoziona mali zake zikipotea hivyo humwambia kwamba, “anavutwa na fisi.”

Msemo huo, hufundisha watu juu ya kuwa na umakini wa kuvitunza vizuri  vitu vyao, ili viweze kuwasaidia vizuri katika familia zao, maishani mwao.

Mithali 27:18.

Mithali 29:10.

Yeremia 39:11-12.

1Wathesalonike 2:7.

 

ENGLISH: IT IS BEING DRAGGED BY A HYENA.

This proverb talks about a shepherd who forgot himself until finally his sheep was taken by a hyena. The shepherd was herding sheep, goats, and cattle. His sheep was taken by a hyena without him knowing because of his forgetfulness until people saw the hyenas dragging it. That is why those people said that “It is being dragged by a hyena.”

This proverb is matched to a person who does not take decent care of his possessions in his life. This person neglects his belongings until they are eventually lost, because of not taking respectable precaution of his belongings in his life. He runs out of wealth in his family because of neglecting his belongings until they are eventually lost in his life.

This person is like the shepherd who forgot himself until his sheep was taken by a hyena, because he also neglects his belongings until they are eventually lost in his life. That is why people who see his possessions disappearing like that tell him that, “it is being dragged by a hyena.”

This proverb instills in people a clue about being cautious enough to take respectable carefulness of their belongings so that they can support them well in their families in their lives.

Proverbs 27:18.

Proverbs 29:10.

Jeremiah 39:11-12.

1Thessalonians 2:7.

 

nature-3151328_1280

Leave a comment

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.