Uncategorized

861. KALAGU – KIZE. IWE NA SHO JALYO JIGASHILANIJAGA – BHANHU BHITOLILE.

Imbuki ya kalagu yiniyo, ililola iwe lya gushela na sho jalyo ijo jigatumamaga kihamo nalyo. Iliwe linillo ni sho jalyo jinijo, jigashilanijaga kunguno ya bhutumamilwa bhojo bho milimo ubho bhugabhizaga bho kihamo, na gukomangwa kihamo na bhashi bha bhufu. Hunagwene abhanhu bhagiganilaga giki, “iwe na sho jalyo jigashilanijaga – bhanhu bhitolile.”

Ikalagu yiniyo, igalenganijiyagwa kubhanhu abho bhitolile ngosha na nkima, umukikalile kabho. Abhanhu bhenabho, bhagakulanijaga kihamo umukikalile kabho mpaga binamhaja nulu bhigiguluhya. Abhoyi bhagikalaga kihamo gwingila hawitoji bhobho mpaga kwikanza lya gwinga kuwelelo.

Abhanhu bhenabho, bhagiikolaga niliwe kihamo ni sho jalyo umo jigatumamilagwa kihamo mpaga jashilanija, kunguno nabhoyi bhagiyumilijaga bho gwikala bhutumama kihamo na witogwi mpaga bhigiguluhya na gwinanhaja, umukikalile kabho. Hunagwene abhanhu bhagabhawilaga giki “iwe na sho jalyo jigashilanijaga – bhanhu bhitolile.”

Ikalagu yiniyo, yalanga bhitoji higulya ya gubhiza na wiyumilija bho gwikala kihamo bhitogilwe bho pye shigu jabho, kugiki bhadule gwikomeja gutumama milimo yabho bho gwiyambilija chiza uguyilang’hana ikaya yabho, umuwikaji bhobho.

KISWAHILI: KITENDAWILI – TEGA.

JIWE NA KISAGIO CHAKE HUISHA PAMOJA -WATU WALIOOANA.

Chanzo cha kitendawili hicho, chaangalia jiwe la kusagia na visagio vyake ambavyo ni mawe madogo madogo ambayo yote huisha pamoja nalo. Jiwe hilo na masagio yake hayo  huisha kwa pamoja na lenyewe kwa sababu ya kutumiwa kwa pamoja na msagaji wa unga, na kupigwa pigwa pamoja katika kuwekewa makali ya kusaga nafaka kwa urahisi. Ndiyo maana watu huhadithiana kwamba, “jiwe na kisagio chake huisha pamoja – watu waliooana.”

Kitendawili hicho, hulinganishwa kwa watu waliooana ambao ni mume na mke, katika maisha yao. Watu hao, hukua kwa pamoja katika maisha yao mpaka wanazeheshana. Wao huishi na kufanya kazi zao kwa pamoja kuanzia pale wanapooana mpaka kufikia wakati wa kuaga dunia.

Wana ndoa hao, hufanana na lile jiwe ambalo hufanya kazi na kisagio chake mpaka kufikia hatua ya kuisha pamoja, kwa sababu nao wana upendo wa kuvumiliana kwa kuishi pamoja wakisaidiana mpaka kuzeheshana katika maisha yao. Ndiyo maana watu huwaambia kwamba, “jiwe na kisagio chake huisha pamoja – watu waliooana.”

Kitendawili hicho, chafundisha watu wa ndoa juu ya kuwa na uvumilivu na upendo wa kuishi pamoja siku zote za maisha yao, ili waweze kujibisha katika kuyatekeleza vizuri majukumu yao kwa kusaidiana katika kuilinda familia yao, maishani mwao.

Waefeso 5:21-25.

Marko 10:1-9.

 

senior-citizens-

ENGLISH: I HAVE A RIDDLE – LET IT COME.

THE GRINDER STONE AND ITS GRINDING STONE GET FINISHED TOGETHER – MARRIED PEOPLE.

The cradle of this riddle looks at the grinder stone and its grinding one which is a small stone that get finished up with it. Such grinder stone and its stone get finished together because they are broken off by their co-operation. They grind flour together after being sharpened by being beaten by person who uses them. They all carry on being broken slowly to point of getting finished together.  That is why people say to one another that, “the grinder stone and its grinding one get finished together – married people.”

This riddle is compared to the married people who are husband and wife, in their lives. These people, grow together in their lives until they become old. They live and work together from the time they get married until the time of passing away one of them.

These couple resembles the grinder stone that worked with its grinding stone to the point of exhaustion, because they also love to tolerate each other by living together and helping each other to the point of exhaustion in their lives. That is why people tell them that, “the grinder stone and its grinding one get finished together – married people.”

This riddle instills in married people and idea on how to have patience and love one another enough to live together for the rest of their lives, so that they can focus on fulfilling their responsibilities of helping each other in protecting their family.

Ephesians 5: 21-25.

Mark 10: 1-9.

860. JALI HENAHA DUHU.

Alihoyi ndimi o mitugo uyo oli ng’wilendeja gete. Undimi ng’wunuyo agajichulila imitugo ugajilega jilidima halebhe kunguno ya wilendeja bhokwe. Ohayimanile ujigaiyiwa. Abhiye bhumuja, “jiliheyi imitugo?” Uweyi agashoga, “jali henaha duhu.” Abhanhu na bhandya gukayomba akahayile kenako ukuli munhu uyo ojilekenijaga jikolo jakwe mpaka jujimila, ulu obhujiwa uko jili oshosha giki, “jali henaha duhu.”

Akahayile kenako, kagalenganijiyagwa kuli munhu uyo agajilekanijaga ijikolo jakwe, umukikalile kakwe. Umunhu ng’wunuyo, adamanile ugujilabhila chiza ijikolo jakwe jinijo kunguno ya gubhiza na bhumani bhugehu ubho solobho ja jikolo jinijo. Uweyi adajilabhilaga ijikolo jinijo kunguno ya bhulekanija bhokwe ubho bhugajenhelejaga gujimila sagala, umuwikaji bhokwe.

Umunhu ng’wunuyo, agikolaga nu ndimi o mitugo uyo agilendeja mpaga jujimila imitugo jakwe, kunguno nu weyi agajilekanijiga sagala ijikolo jakwe mpaga jajimila, umuwikaji bhokwe. Hunagwene abhanhu abho bhagamujaga uko jili ijikolo jinijo ulu jajimila, agashoshaga giki, “jali henaha duhu.”

Akahayile kenako, kalanga bhanhu higulya ya gubhiza na bhudiliji wiza bho ijikolo jabho bho jilabhila chiza, kugiki jidule gubhambilija chiza umubhulamu bhobho. Idichiza ugujilekanija sagala ijikolo jabho jinijo.

Yohane 10:1-6.

Yohane 10:11-15.

Ezekiel 34:1-16.

 

KISWAHILI: WALIKUWA HAPA HAPA TU.

Alikuwepo mchungaji wa mifugo aliyekuwa akijisahau na kuwaacha mifugo hao bila uangalizi. Mchungaji huyo, aliwatoa mifugo zizini na kwenda kuwaacha sehemu fulani kwa sababu ya kujisahau kwake. Alishutukia mifugo hao hawapo pale alipowaacha.

Watu wakamuuliza, “mifugo wako wapi?’ Yeye alijibu, “walikuwa hapa hapa tu.” Ndipo watu wakaanza kuutumia msemo huo kwa mtu yule aliyepoteza mali zake anapouliwa ziliko, naye hujibu kwamba, “walikuwa hapa hapa tu.”

Msemo huo, hulinganishwa kwa mtu yule avitelekezaye vitu vyake katika maisha yake. Mtu huyo, huwa haelewi kuzitunza vizuri mali zake hizo, kwa sababu ya kuwa na uelewa mdogo juu ya faida za mali hizo. Yeye huwa havitunzi vitu vyake kwa sababu ya kuvitelekeza vitu hivyo hali ambayo hupelekea kupoteza mali zake, katika maisha yake.

Mtu huyo, hufanana na yule mchungaji aliyejisahau mpaka akawapoteza mifugo wake, kwa sababu naye huvitelekeza vitu vyake mpaka vinapotea, maishani mwake. Ndiyo maana watu waonamuuliza mahali zilipo mali zake, yeye hujibu kwamba, “zilikuwa hapa hapa tu.”

Msemo huo, hufundisha watu juu ya kuwa na utunzaji wa kuzijali vizuri mali zao, ili ziweze kuwasaidia vizuri katika maisha yao. Siyo vizuri kuzitelekeza ovyo mali zao.

Yohane 10:1-6.

Yohane 10:11-15.

Ezekiel 34:1-16.

ngorongoro-

ENGLISH: THEY WERE JUST HERE.

There was a herdsman who forgot himself by leaving the herds unattended. Such shepherd took the animals out of their stockyard and left them somewhere because he had forgotten about them. He was shocked that his animals were not there where he left them.

People asked him, “Where are your animals?” He replied, “They were just here.” People then began to use the saying on the person, who loses his property when he is asked about ‘where are your properties?’ He replies, “they were just here.”

This saying is compared to a person who abandons his possessions in his life. Such person does not know how to take good care of his properties, because he has little understanding of their benefits to him. He often does not take care of his belongings because of neglecting them, which leads to the situation of getting lost.

This man is like that shepherd who forgot himself until he lost his livestock, because he also abandons his possessions until they are lost, in his life. That is why when people ask him about ‘where his belongings are,’ he answers, “they were just here.”

The saying imparts in people an idea on how to take good care of their properties, so that they can help them better in their future lives. It is not good to neglect their properties.

John 10: 1-6.

John 10: 11-15.

Ezekiel 34: 1-16.

 

ngorongoro-

859. OGIMA GUTINYA NG’WA SHOLOMA!

Alihoyi munhu umo umuchalo jilebhe uyo witanagwa Sholoma. Umunhu ng’wunuyo, olinsab’i o mitugo na sabho ningi. Abhanhu bhali bhang’wogohile noyi kunguno yalidimu nulu gugima gujutola hoyi.

Lushigu lumo agagima guja hoyi nyanda umo uyo wikalaga mumo chalo jinijo, ugiponda soni. Aliyo abhanhu bhagankumya noyi unyanda ng’wunuyo ugugima gutinya ha kaya yiniyo. Hunagwene bhagang’wila giki, “ogima gutinya ng’wa Sholoma!”

Akahayile kenako, kagalenganijiyagwa kuli munhu uyo agihadikijaga gwita mihayo iyo ikilile ubhudula bhokwe, umukikalile kakwe. Umunhu ng’wunuyo, agadumaga uguimalaga chiza imihayo yiniyo iyo oyandya kunguno ya gugaiya ubhudula bho guimaligija. Uweyi agapandika makoye mingi ayo gali kihayo na  gubhiza na nzala aha kaya yakwe, kunguno ya guduma ugubisha ijiliwa umumigunda yakwe.

Umunhu ng’wunuyo, agikolaga nu nyanda uyo agagima gutinya ng’wa Sholoma, ugiponda soni, kunguno nuweyi agihadikijaga gutumama milimo iyo ibhitilile ubhudula bhokwe, umukikalile kakwe.

Akahayile kenako, kalanga bhanhu higulya ya gwigulambija gutumama milimo iyo bhayidujije bho guyileka iyo ikilile ubhudula bhobho, kugiki bhadule kupandika matwajo ga gubhambilija ugujibheja chiza ikaya jabho, umuwikaji bhobho.

Yoshua Bin Sira 31:1-11.

Luka 7:1-8.

1Timotheo 6:17-19.

 

KISWAHILI: UMETHUBUTU KUINGIA KWA SHOLOMA!

Alikuwepo mtu mmoja kwenye kijiji fulani aliyeitwa Sholoma. Mtu huyo, alikuwa tajiri wa mifugo na mali nyingi. Watu walimwogopa sana kwa sababu ilikuwa vigumu kwao hata kwenda kuoa pale.

Siku moja mvulana mmoja aliyekuwa akiishi ndani ya kijiji hicho, alithubutu kwenda pale akajiaibisha. Lakini watu walimshangaa sana mvulana huyo kwa kuthubutu kuingia pale. Ndiyo maana walimwambia kwa mshangao kwamba, “umethubutu kuingia kwa sholoma!”

Msemo huo, hulinganishwa kwa mtu yule ambaye hujilazimisha kufanya mambo yazidio uwezo wake, katika maisha yake. Mtu huyo, hushindwa kuyatekeleza yale aliyoyaanzisha kwa kukosa uwezo wa kuyakamilishia.  Yeye hukumbwa na matatizo mengi yakiwemo yale ya njaa kutokana na kushindwa kuivisha mazao kwenye mashamba yake.

Mtu huyo, hufanana na mvulana yule aliyejiaibisha kwa kuthubutu kuingia kwa Sholoma, kwa sababu naye hujilazimsha kufanya mambo yazidiyo uwezo wake, katika maisha yake. Ndiyo maana watu humwambia kwa mshangao kwamba, “umethubutu kuingia kwa sholoma!”

Msemo huo, hufundisha watu juu ya kujibidisha kufanya kazi zile wanazoziweza kwa kuziacha zile zinazozidi uwezo wao, ili waweze kupata mafanikio ya kuwawezesha kuziendeleza vizuri familia zao, maishani mwao.

Yoshua Bin Sira 31:1-11.

Luka 7:1-8.

1Timotheo 6:17-19.

masai3

people woman

black-1

ENGLISH: YOU HAVE DARED TO GO INTO SHOLOMA!

There was a man who lived in a certain village whose name was Sholoma. Such man was a rich one in livestock and other various possessions. People were very afraid of him because it was difficult for them dare going to get married with any member of his house.

One day a young man who lived in that village dared to go there. To his surprise he was embarrassed. But to the amazement of the people, the boy dared to enter such house. That is why they said to him in amazement, “you have dared to go into Sholoma!”

This saying is applied to the person who forces himself to do things which are beyond his ability, in his life. Such person fails to carry out what he sets out to do due to his an inability to complete it. He suffers from several harms, including hunger, due to his inability to produce crops on his farms.

This man resembles the young man who was ashamed after daring to come into Sholoma’s house, because he also forces himself to do things which are beyond his capacity in his life. That is why people say to him in amazement, “you have dared to go into Sholoma!”

This saying teaches people on how to work hard by doing works which are within their abilities by stopping wasting time in doing what they cannot afford, so that they can be successful enough to develop well their families.

Joshua Bin Sirach 31: 1-11.

Luke 7: 1-8.

1Timothy 6: 17-19.

 

858. WIGWA KINGI.

Bhalihoyi bhanhu bhab’ili abho bhilomelaga. Aliyo lulu, umo obho agakija ugwigwa chiza umo ong’wililaga ung’wiye kunguyo agashosha heke numo owililagwa. Hunagwene ung’wiye agang’wila giki, “wigwa kingi.”

Akahayile kenako, kagalenganijiyagwa kuli munhu uyo ading’witegelecha chiza ulu aliwilwa mihayo na bhiye, umukikalile kakwe. Umunhu ng’wunuyo, adayidebhaga chiza imihayo iyo agawilagwa nabho agikalaga nabho, kunguno ya gukija gwitegeleja chiza gokwe gunuyo. Uweyi agaigaluchaga bho guyiyomba heke imihayo iyo agawilagwa na bhiye, umuwikaji bhokwe.

Umunhu ng’wunuyo, agikolaga nuyo agayigwa heke imihayo iyo agawilwa na ng’wiye, kunguno nuwei agayiyombaga heke imihayo iyo agawilagwa na bhiye, umukikalile kakwe. Hunagwene abhanhu bhagang’wilaga giki, “wigwa kingi.”

Akahayile kenako, kalanga bhanhu higulya ya gubhiza na witegeleja bho guyidebha chiza imihayo iyo bhagawilaga na bhichabho, bho guyiyomba gitumo yahayilagwa, kugiki bhadule kujibheja chiza ikaya jabho, umuwikaji bhobho. Yigelelilwe bhaleke uguigalucha imihayo iyo bhawilagwa na bhichabho.

Luka 4:14-19.

Yohane 8:44-47.

 

KISWAHILI: UMESIKIA VINGINE.

Walikuwepo watu wawili waliokuwa wakiongea pamoja. Lakini basi, katika maongezi hayo, mmoja wao hakumsikia vizuri mwenzake, kwa sababu alijibu tofauti na vile alivyoambiwa. Ndiyo maana mwezake huyo alimwambia kwamba, “umesikia vingine.”

Msemo huo, hulinganishwa kwa mtu yule ambaye huwa hasikilizi vizuri anachoambiwa na wenzake, katika maisha yake. Mtu huyo, huwa hana umakini wa kuyaelewa vizuri maneno anayoambiwa na wenzake, kwa sababu ya kutokuwasikiliza vizuri wenzake hao, maishani mwake. Yeye huwa anayageuza maneno kwa kuyaongea tofauti na alivyoambiwa na wenzake, katika maisha yake.

Mtu huyo, hufanana na yule aliyeyaongea tofauti maneno aliyoambiwa na mwenzake, kwa sababu naye huyabadilisha maneno aliyoelezwa na watu wake, katika maisha yake. Ndiyo maana watu hao humwambia kwamba, “umesikia vingine.”

Msemo huo, hufundisha watu juu ya kuwa na umakini wa kuuelewa vizuri ujumbe wanaopewa na wenzao, kwa kuufikisha kama ulivyotakiwa, ili waweze kuziendeleza vizuri familia zao, maishani mwao. Wanatakiwa kuacha kuugeuza ujumbe huo waliopewa na wenzao.

Luka 4:14-19.

Yohane 8:44-47.

 

african ring1

 

smile-

 

ENGLISH: YOU HAVE HEARD DIFFERENTLY.

There were two people who were talking to one another. But then, in their conversation, one of them did not listen well to the other, as he answered differently from what he was told. That is why his acquaintance told him, “you have heard differently.”

This saying is compared to a person who does not listen well to what his fellows say, in his life. He in turn, does not pay attention to the words of his associates, because he does not listen well to them. He often turns them by speaking differently from what his nobles told him.

This person is like the one who spoke differently from his fellow, because he also changes the words which are spoken by others, in his life. That is why these people tell him that, “you have heard differently.”

This saying instills in people an idea of being careful enough to understand what they are told by their fellows, by conveying it as it should be, so that they can better develop their families, in their lives. They should stop distorting what they are given by their fellows.

Luke 4: 14-19.

John 8: 44-47.

 

people work1

857. LYADUSHIGA ILYA NG’WA GASELA.

Akahayile kenako, kandija kuli munhu uyo witanagawa Gasela. Umunhu ng’wunuyo oliatogilwe kutumama chiza imilimo yakwe. Uweyi oli atogilwe guyomba giki lyadushiga ilikanza ulu bhalitumama imilimo yabho. Giko lulu abhanhu huna kubhiza kayombele kabho ulu lyashila ilikanza lya milimo giki “lyadushiga ilya ng’wa Gasela.”

Akahayile kenako, kagalenganijiyagwa kuli munhu uyo agigulambijaga kutumama milimo yakwe chiza, aha kaya yakwe. Umunhu ng’wunuyo, agikalaga alemile ugulijimija sagala ilikanza ilya milimo, kunguno ayidebhile isolobho ya ilikanza linilo. Uweyi agapandikaga sabho ningi noyi akahaya yakwe, kunguno ya bhukamu bhokwe ubho gutumama milimo chiza bhuli lushiku.

Umunhu ng’wunuyo, agikolaga nu Gasela uyo olimkamu ogutumama milimo yakwe chiza, kunguno nuwei agikomejaga uguitumama chiza imilimo yakwe, aha kaya yakwe. Hunagwene abhanhu bhagang’wilaga giki, “lyadushiga ilya ng’wa Gasela.”

Akahayile kenako, kalanga bhanhu higulya ya gwikomeja gutumama milimo yabho bho nguzu haho ilikanza lilizunya bho yaya guzunya libhashige, kugiki bhadule kupandika sabho ya kujilang’hanila chiza ikaya jabho, umuwikaji bhobho.

Wagalatia 6:9.

KISWAHILI: UMETUACHA MUDA WA GASELA.

Msemo huo, ulianzia kwa mtu mmoja aliyeitwa Gasela. Mtu huyo, alipenda kufanya kazi zake vizuri na kwa bidii kubwa. Yeye alipendelea kusema kwamba, muda umetuacha wakiwa wanafanya kazi kama njia ya kumaliza kazi yao ya siku hiyo. Ndipo basi watu wakawa wakisema unapowaishia muda wa kazi zao kwamba, “muda umetuacha wa Gasela.”

Msemo huo, hulinganishwa kwa mtu yule ajibidishaye kufanya kazi zake vizuri kwenye familia yake. Mtu huyo, huwa hataki kupoteza bure muda wake wa kazi, kwa sababu anazifahamu faida za muda huo. Yeye hupata mali nyingi kwenye familia yake kwa sababu ya bidii yake hiyo ya kuyatekeleza vizuri majukumu ya kila siku.

Mtu huyo, hufanana na Gasela aliyekuwa na bidii ya kuzifanya kazi zake vizuri, kwa sababu naye hujibidisha kuzitekeleza kazi zake vizuri, kwenye familia yake. Ndiyo maana watu humwambia kwamba, “muda umetuacha wa Gasela.”

Msemo huo, hufundisha watu juu ya kujibidisha kuyatekeleza kwa nguvu majukumu yao wakati muda ukiwa unaluhusu bila kukubali muda huo uwapite bure, ili waweze kupata mali za kutosha kuzindeleza vizuri familia zao, maishani mwao.

Wagalatia 6:9.

 

fisherman-2

 

village-1

 

ENGLISH: THAT OF GASELA HAS LEFT US.

This saying originated from a man who was named Gasela. He liked to do his work well and with great diligence. He frequently said, “time has left us” while working as a way of ending the working time of that day. Then people would say at the end of their careers that, “that of Gasela has left us.”

This saying is likened to a man who strives to do his best in his family. Such person does not want to waste his or her free time, because he or she is aware of the benefits of that time. He earns a lot of money from his family because of his diligence in carrying out his daily responsibilities.

This man is like Gasela who was diligent in doing his job well, because he also strives to do his job well, in his family. That is why people say to him, “that of Gasela has left us.”

This saying imparts in people and idea on how to work hard in carrying out their responsibilities when the time is right without allowing that time to pass without working, so that they can earn enough money to run their families, in their lives.

Galatians 6: 9.

 

 

 

 

kigali-1